Vestmik
Meedia ja keel
© Milkos | Dreamstime.com
Meedia ja keel
Meie keelt mõjutab ka meedia.
Eriti suurt rolli mängib uue meedia mõju.
Lühisõnumid, e-post ja jututoad on loonud täiesti uue keele.
Muidugi on antud keel igas riigis erinev.
Samas võib teatud omadusi leida siiski kõigis meediakeeltes.
Ennekõike on meile kui kasutajatele oluline kiirus.
Kuigi me kirjutame, tahame me luua vahetut suhtlust.
Tähendab, me tahame vahetada teavet võimalikult kiiresti.
Nii me simuleerime tegelikku vestlust.
Nii on meie keel omandanud verbaalse B388
Sõnad või laused on sageli lühendatud.
Tavaliselt ei pöörata tähelepanu grammatika ja kirjavahemärkide reeglitele.
Õigekiri on vabam ja eessõnu ei kasutata.
Meediakeeles väljendatakse tundeid harva.
Selle asemel eelistame me kasutada nn emotikone.
Need on sümbolid, mis näitavad, mida me hetkel tunneme.
Samuti on olemas sõnumite saatmiseks erinevad koodid ja vestluste pidamiseks vastav släng.
Meediakeel on seega väga taandatud keel.
Kuid kõik (kasutajad) kasutavad seda sarnaselt.
Uuringud näitavad, et haridus või intellekt seda ei mõjuta.
Noorukitele meeldib eriti palju meediakeelt kasutada.
Seepärast arvavad kriitikud, et meie keel on ohus.
Teadusmaailmas ei nähta antud nähtust nii pessimistlikult.
Sest lapsed suudavad eristada, millal ja kuidas nad kirjutama peavad.
Spetsialistid usuvad, et uue meedia keelel on isegi eeliseid.
See võib kaasa aidata laste keeleoskusele ja loomingulisusele.
Lisaks kijrjutatakse täna rohkem – mitte kirju, vaid meile!
Me oleme sellega rahul!