Germaani keeled
Germaani keeled kuuluvad Indo-Euroopa keelerühma.
Antud keelerühma iseloomustavad fonoloogilised tunnusjooned.
Keeli eristavad üksteisest fonoloogilised erinevused.
Germaani keeli on umbes 15.
Emakeelena kõneleb germaani keeli umbes 500 miljonit inimest.
Täpset individuaalkeelte arvu on raske määrata.
Tihti on keeruline määrata, kas tegemist on omaette keele või dialektiga.
Kõige prominentsem germaani keel on inglise keel.
Seda räägib 350 miljonit inimest üle maailma.
Sellele järgnevad saksa ja hollandi keel.
Germaani keeled jagunevad erinevatesse gruppidesse.
Nendeks on põhja-germaani, lääne-germaani ja ida-germaani keeled.
Põhja-germaani keelteks on skandinaavia keeled.
Inglise, saksa ja hollandi keel kuuluvad lääne-germaani keelte hulka.
Ida-germaani keeled on aga kõik välja surnud.
Sinna gruppi kuulus näiteks vana-inglise keel.
Kolonisatsioon levitas germaani keeli üle maailma.
Selle tulemusena mõistetakse hollandi keel nii B676 kui ka Lõuna-Aafrikas.
Kõikidel germaani keeltel on ühised juured.
Kas puudus ühtne proto-keel on ebaselge.
Peale selle on säilinud väga vähe vanu germaani tekste.
Erinevalt romaani keeltest on germaani keelte kohta peaaegu üldse allikaid.
Seetõttu on germaani keelte uurimine palju keerulisem.
Suhteliselt vähe teada ka muinasgermaani hõimu tetoonide kultuurist.
Tetooni rahvas ei ühinenud.
Seepärast puudus neil ka ühine identiteet.
Niisiis peab teadus toetuma teistele allikatele.
Ilma kreeklaste ja roomlasteta teaksime teutoonide kohta vaid väga vähe!