Loomade keel
Kui me tahame end väljendada, kasutame me selleks kõnet.
Kuid ka loomadel on oma keel.
Ja nad kasutavad seda täpselt nagu meie inimesedki.
See tähendab, et nad räägivad üksteisega teabe vahetamise eesmärgil.
Põhimõtteliselt on igal loomaliigil oma kindel keel.
Isegi termiidid suhtlevad omavahel.
Ohu korral löövad nad oma keha vastu maad.
See on nende viis üksteist hoiatada.
Teised loomaliigid vilistavad, kui nad lähenevad vaenlasele.
Mesilaste räägivad üksteisega läbi tantsu.
Nii näitavad nad teisteöe mesilastele kus on midagi süüa.
Vaalad tekitavad helisid, mida on kuulda 5000 kilomeetri kaugusele.
Nad suhtlevad omavahel eriliste laulude abil.
Ka elevandid annavad üksteisele erinevaid akustilisi signaale.
Aga inimesed neid ei kuule.
Enamik loomade keeli on väga keerulised.
Nad koosnevad erinevatest märgikombinatsioonidest.
Kasutatakse nii akustilisi, keemilisi kui ka optilisi signaale.
Peale selle kasutavad loomad erinevaid žeste.
Praeguseks on inimesed õppinud ära oma lemmikloomade keeled.
Nad teavad, kui koer on õnnelik.
Ja saavad aru, kui kassid tahab olla üksi.
Kuid koerad ja kassid räägivad väga erinevaid keeli.
Paljud signaalid on isegi täpselt vastupidised.
Pikka aega usuti, et need kaks looma lihtsalt ei meeldi teineteisele.
Aga nad lihtsalt saavad üksteisest valesti aru.
See tekitabki koertele ja kassidele probleeme.
Nii et isegi loomad võitlevad arusaamatustega ...