Vestmik

et Tuttavaks saama   »   lt Susipažinti

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

3 [trys]

Susipažinti

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
Tere! Sv-iki! S______ S-e-k-! ------- Sveiki! 0
Tere päevast! L-b- ---n-! L___ d_____ L-b- d-e-a- ----------- Laba diena! 0
Kuidas läheb? K--------s-? K___ s______ K-i- s-k-s-? ------------ Kaip sekasi? 0
Tulete te Euroopast? A- j----atv--ot--/-es---) -š-Eu-o---? A_ j__ (________ / e_____ i_ E_______ A- j-s (-t-y-o-e / e-a-e- i- E-r-p-s- ------------------------------------- Ar jūs (atvykote / esate) iš Europos? 0
Tulete te Ameerikast? A---ū--(a----o---- es--e- i- Ame-i-os? A_ j__ (________ / e_____ i_ A________ A- j-s (-t-y-o-e / e-a-e- i- A-e-i-o-? -------------------------------------- Ar jūs (atvykote / esate) iš Amerikos? 0
Tulete te Aasiast? A--jū---at-y-----/ -sa--)-iš A-i---? A_ j__ (________ / e_____ i_ A______ A- j-s (-t-y-o-e / e-a-e- i- A-i-o-? ------------------------------------ Ar jūs (atvykote / esate) iš Azijos? 0
Millises hotellis te peatute? Ku-i----v-eš--t-je---ū-)-g-ve-at-? K______ v_________ (____ g________ K-r-a-e v-e-b-t-j- (-ū-) g-v-n-t-? ---------------------------------- Kuriame viešbutyje (jūs) gyvenate? 0
Kui kaua te siin juba olete? A- -a- -lg-- (e----)-čia? A_ j__ i____ (______ č___ A- j-u i-g-i (-s-t-) č-a- ------------------------- Ar jau ilgai (esate) čia? 0
Kui kauaks te jääte? Ar -l--i (jūs- čia-b-site -l-k-ite)? A_ i____ (____ č__ b_____ (_________ A- i-g-i (-ū-) č-a b-s-t- (-i-s-t-)- ------------------------------------ Ar ilgai (jūs) čia būsite (liksite)? 0
Kas teile meeldib siin? Ar-jums -ia--a-in-a? A_ j___ č__ p_______ A- j-m- č-a p-t-n-a- -------------------- Ar jums čia patinka? 0
Olete te siin puhkusel? Ar--jū-- čia--t---o--u-at-? A_ (____ č__ a_____________ A- (-ū-) č-a a-o-t-g-u-a-e- --------------------------- Ar (jūs) čia atostogaujate? 0
Külastage mind kunagi! A-l--kyk-te----e -a----o-s! A__________ m___ k___ n____ A-l-n-y-i-e m-n- k-d- n-r-! --------------------------- Aplankykite mane kada nors! 0
Siin on minu aadress. Č---ma---adresas. Č__ m___ a_______ Č-a m-n- a-r-s-s- ----------------- Čia mano adresas. 0
Kas näeme homme? A- ----) r-t-j-pas----ys-----/ P--ima-y--m ---o-? A_ (____ r____ p____________ / P__________ r_____ A- (-e-) r-t-j p-s-m-t-s-m-? / P-s-m-t-s-m r-t-j- ------------------------------------------------- Ar (mes) rytoj pasimatysime? / Pasimatysim rytoj? 0
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. L-b-- ga-la,-(aš--ja- esu k-i-ką n-m--ę- /-nu--čiu--. L____ g_____ (___ j__ e__ k__ k_ n______ / n_________ L-b-i g-i-a- (-š- j-u e-u k-i k- n-m-t-s / n-m-č-u-i- ----------------------------------------------------- Labai gaila, (aš) jau esu kai ką numatęs / numačiusi. 0
Hüvasti! Ik-! I___ I-i- ---- Iki! 0
Nägemiseni! Ik- p-sim--ym-! I__ p__________ I-i p-s-m-t-m-! --------------- Iki pasimatymo! 0
Varsti näeme! (I---g-e-to!) / K-l-ka-! (___ g_______ / K__ k___ (-k- g-e-t-!- / K-l k-s- ------------------------ (Iki greito!) / Kol kas! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + leedu (1-100) MP3 leedu (1-100)
Videot ei leitud!

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!