Vestmik

et Tuttavaks saama   »   sl Spoznati, seznaniti se z

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

3 [tri]

Spoznati, seznaniti se z

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Tere! Živ--! Ž_____ Ž-v-o- ------ Živjo! 0
Tere päevast! Do--- d-n! D____ d___ D-b-r d-n- ---------- Dober dan! 0
Kuidas läheb? Ka----am-(-i---re? K--o--te-(-i)? K___ v__ (___ g___ K___ s__ (____ K-k- v-m (-i- g-e- K-k- s-e (-i-? --------------------------------- Kako vam (ti) gre? Kako ste (si)? 0
Tulete te Euroopast? P--h-j-te -----ro-e? P________ i_ E______ P-i-a-a-e i- E-r-p-? -------------------- Prihajate iz Evrope? 0
Tulete te Ameerikast? Pr-ha---e-i--A--r---? P________ i_ A_______ P-i-a-a-e i- A-e-i-e- --------------------- Prihajate iz Amerike? 0
Tulete te Aasiast? Pr-h--a-- -- A----? P________ i_ A_____ P-i-a-a-e i- A-i-e- ------------------- Prihajate iz Azije? 0
Millises hotellis te peatute? V-ka-er-- h--el- ---nu---e - pr--iva--? V k______ h_____ s________ / p_________ V k-t-r-m h-t-l- s-a-u-e-e / p-e-i-a-e- --------------------------------------- V katerem hotelu stanujete / prebivate? 0
Kui kaua te siin juba olete? K-k- dol-o---e ž- --? K___ d____ s__ ž_ t__ K-k- d-l-o s-e ž- t-? --------------------- Kako dolgo ste že tu? 0
Kui kauaks te jääte? Kak--do--o-bo--e os-ali? K___ d____ b____ o______ K-k- d-l-o b-s-e o-t-l-? ------------------------ Kako dolgo boste ostali? 0
Kas teile meeldib siin? V-m -- v-e- tuk--? V__ j_ v___ t_____ V-m j- v-e- t-k-j- ------------------ Vam je všeč tukaj? 0
Olete te siin puhkusel? A-i s-e---k-- n--d-p----? A__ s__ t____ n_ d_______ A-i s-e t-k-j n- d-p-s-u- ------------------------- Ali ste tukaj na dopustu? 0
Külastage mind kunagi! O-išči----e-k--!---b-š-ite ---k-a-!) O_______ m_ k___ (________ m_ k_____ O-i-č-t- m- k-j- (-b-š-i-e m- k-a-!- ------------------------------------ Obiščite me kaj! (Obiščite me kdaj!) 0
Siin on minu aadress. T-k-j--e-m-- --s---. T____ j_ m__ n______ T-k-j j- m-j n-s-o-. -------------------- Tukaj je moj naslov. 0
Kas näeme homme? S--v--iv- --i--m-- --t--? S_ v_____ (_______ j_____ S- v-d-v- (-i-i-o- j-t-i- ------------------------- Se vidiva (vidimo) jutri? 0
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. Ža----------a ju-ri --am--e ---a- -r-g--a-v n-----. Ž__ m_ j__ z_ j____ i___ ž_ n____ d______ v n______ Ž-l m- j-, z- j-t-i i-a- ž- n-k-j d-u-e-a v n-č-t-. --------------------------------------------------- Žal mi je, za jutri imam že nekaj drugega v načrtu. 0
Hüvasti! A--jo! A_____ A-i-o- ------ Adijo! 0
Nägemiseni! Na--v-d-nje! N_ s________ N- s-i-e-j-! ------------ Na svidenje! 0
Varsti näeme! S---idim-! S_ v______ S- v-d-m-! ---------- Se vidimo! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + sloveeni (1-100) MP3 sloveeni (1-100)
Videot ei leitud!

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!