Vestmik

et Koolis   »   sl V šoli

4 [neli]

Koolis

Koolis

4 [štiri]

V šoli

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Kus me oleme? Kj----o? K__ s___ K-e s-o- -------- Kje smo? 0
Me oleme koolis. Smo---š--i. S__ v š____ S-o v š-l-. ----------- Smo v šoli. 0
Meil käib tund. Im--- -o-k. I____ p____ I-a-o p-u-. ----------- Imamo pouk. 0
Need on õpilased. To so-d-j-ki. T_ s_ d______ T- s- d-j-k-. ------------- To so dijaki. 0
See on õpetaja. To j---č---l-i-a. T_ j_ u__________ T- j- u-i-e-j-c-. ----------------- To je učiteljica. 0
See on klass. To -e --zr--. T_ j_ r______ T- j- r-z-e-. ------------- To je razred. 0
Mida me teeme? K-----čn-----d-lamo-? K__ p______ (________ K-j p-č-e-o (-e-a-o-? --------------------- Kaj počnemo (delamo)? 0
Me õpime. Učimo-s-. U____ s__ U-i-o s-. --------- Učimo se. 0
Me õpime keelt. Uč-----e jez-k. U____ s_ j_____ U-i-o s- j-z-k- --------------- Učimo se jezik. 0
Ma õpin inglise keelt. U--- se --g--š--n-. U___ s_ a__________ U-i- s- a-g-e-č-n-. ------------------- Učim se angleščino. 0
Sa õpid hispaania keelt. Uči- ------n----o. U___ s_ š_________ U-i- s- š-a-š-i-o- ------------------ Učiš se španščino. 0
Ta õpib saksa keelt. U---s---em-čin-. U__ s_ n________ U-i s- n-m-č-n-. ---------------- Uči se nemščino. 0
Me õpime prantsuse keelt. Uč--- s--f----oš-ino. U____ s_ f___________ U-i-o s- f-a-c-š-i-o- --------------------- Učimo se francoščino. 0
Te õpite itaalia keelt. Uč--- s--itali--n-či--. U____ s_ i_____________ U-i-e s- i-a-i-a-š-i-o- ----------------------- Učite se italijanščino. 0
Nad õpivad vene keelt. U-ijo-se--ušči--. U____ s_ r_______ U-i-o s- r-š-i-o- ----------------- Učijo se ruščino. 0
Keeli õppida on huvitav. U-e-----e--kov -- z-nimi--. U_____ j______ j_ z________ U-e-j- j-z-k-v j- z-n-m-v-. --------------------------- Učenje jezikov je zanimivo. 0
Me tahame inimesi mõista. H---m----zume-i-lj--i. H_____ r_______ l_____ H-č-m- r-z-m-t- l-u-i- ---------------------- Hočemo razumeti ljudi. 0
Me tahame inimestega rääkida. H---mo--e pogova---ti----j--m-. H_____ s_ p__________ z l______ H-č-m- s- p-g-v-r-a-i z l-u-m-. ------------------------------- Hočemo se pogovarjati z ljudmi. 0

Emakeelepäev

Kas sa armastad oma emakeelt? Siis peaksid sa seda edaspidi tähistama! Iga aasta 21. veebruaril! Siis on rahvusvaheline emakeelepäev. Seda on tähistatud alates 2000. aastast. Emakeelepäeva loojaks on UNESCO. UNESCO on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) alla kuuluv organisatsioon. Organisatsiooni tegevusvaldkondadeks on teadus, haridus ja kultuur. UNESCO tegeleb inimkonna pärimuskultuuri kaitsmisega. Ka keeled on kultuuripärand. Seega tuleb keeli kaitsta, õpetada ja edendada. Keelelist mitmekesisust tähistatakse 21. veebruaril. Hinnanguliselt on maailmas 6000 kuni 7000 keelt. Pooled neist keeltest on aga väljasuremisohus. Iga kahe nädala järel kaob üks keel igaveseks. Samas on iga keel tohutu teadmiste pagas. Ühte keelde on kogunenud terve rahvuse teadmised. Keeles peegeldub ka rahva ajalugu. Keele kaudu pärandatakse edasi kogemusi ja traditsioone. Seepärast on riigi keel osa rahvuse identiteedist. Kui keel sureb välja, kaob rohkem kui ainult sõnad. Neid keeli mälestatakse 21. veebruaril. Inimesed peaksid mõistma, mis tähendus keeltel on. Ja nad peaksid mõtlema, mis nemad saaksid teha, et keeli kaitsta. Seega näita, et su keel on sulle oluline! Küpsetad ehk oma emakeelele koogi? Ja kaunistad selle tekstiga. Ja seda oma emakeeles, loomulikult!
Kas sa teadsid?
Bosnia keel on lõunaslaavi keel. Seda räägitakse peamiselt Bosnias ja Hertsegoviinas. Aga leidub ka rääkijaid Serbias, Horvaatias, Makedoonias ja Montenegros. Bosnia keel on emakeeleks ümbes 2,5 miljonile inimesele. See sarnaneb väga horvaadi ja serbia keelele. Sõnavara, õigekiri ja grammatika erinevad väga vähe. Bosnia keele rääkijad saavad serblastest ja horvaatidest hästi aru. Seetõttu vaieldakse tihti bosnia keele staatuse üle. Mõned keeleteadlased kahtlevad, kas bosnia keel üleüldse omaette keel on. Nad väidavad, et see on kõigest serbohorvaadi keele variatsioon. Bosnia keeles on palju huvitavaid võõrmõjutusi. See ala kuulus varem vaheldumisi nii lääne- kui idamaade hulka. Seetõttu leidub sõnavaras palju araabia-, türgi- ja pärsiakeelseid mõisteid. See on slaavi keelte juures väga harv juhus. See aga teebki bosnia keele unikaalseks.