Vestmik

et Arvud   »   hy թվեր

7 [seitse]

Arvud

Arvud

7 [յոթ]

7 [yot’]

թվեր

t’ver

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti armeenlane Mängi Rohkem
Ma loendan: Ես -ա--ում-ե-: Ե_ հ______ ե__ Ե- հ-շ-ո-մ ե-: -------------- Ես հաշվում եմ: 0
Ye--hashv-m y-m Y__ h______ y__ Y-s h-s-v-m y-m --------------- Yes hashvum yem
üks, kaks, kolm մ--- ե-կ--- երեք մ___ ե_____ ե___ մ-կ- ե-կ-ւ- ե-ե- ---------------- մեկ, երկու, երեք 0
me-- yer--- yer-k’ m___ y_____ y_____ m-k- y-r-u- y-r-k- ------------------ mek, yerku, yerek’
Ma loendan kolmeni. Ե- -աշվ-----մ -ի--և -րե--: Ե_ հ______ ե_ մ____ ե_____ Ե- հ-շ-ո-մ ե- մ-ն-և ե-ե-ը- -------------------------- Ես հաշվում եմ մինչև երեքը: 0
Y-s--as-vum-ye--m--c---e- --rek-y Y__ h______ y__ m________ y______ Y-s h-s-v-m y-m m-n-h-y-v y-r-k-y --------------------------------- Yes hashvum yem minch’yev yerek’y
Ma loendan edasi: Ե- --ր----կ--մ եմ--ա-վել: Ե_ շ__________ ե_ հ______ Ե- շ-ր-ւ-ա-ո-մ ե- հ-շ-ե-: ------------------------- Ես շարունակում եմ հաշվել: 0
Y-- sh-r-n-------- h-sh--l Y__ s_________ y__ h______ Y-s s-a-u-a-u- y-m h-s-v-l -------------------------- Yes sharunakum yem hashvel
neli, viis, kuus, չո--, հին-,---ց չ____ հ____ վ__ չ-ր-, հ-ն-, վ-ց --------------- չորս, հինգ, վեց 0
ch-vors,-h-ng, vets’ c_______ h____ v____ c-’-o-s- h-n-, v-t-’ -------------------- ch’vors, hing, vets’
seitse, kaheksa, üheksa յոթ,-ու-,-ի-ը յ___ ո___ ի__ յ-թ- ո-թ- ի-ը ------------- յոթ, ութ, ինը 0
y-t-, -------y y____ u___ i__ y-t-, u-’- i-y -------------- yot’, ut’, iny
Ma loendan. Ե---ա---ւ--եմ: Ե_ հ______ ե__ Ե- հ-շ-ո-մ ե-: -------------- Ես հաշվում եմ: 0
Yes-hashv-m yem Y__ h______ y__ Y-s h-s-v-m y-m --------------- Yes hashvum yem
Sa loendad. Դ-- հ-շ-----ե-: Դ__ հ______ ե__ Դ-ւ հ-շ-ո-մ ե-: --------------- Դու հաշվում ես: 0
Du h-shv-- yes D_ h______ y__ D- h-s-v-m y-s -------------- Du hashvum yes
Ta loendab. Ն- --շվ--մ -: Ն_ հ______ է_ Ն- հ-շ-ո-մ է- ------------- Նա հաշվում է: 0
Na -as--u- e N_ h______ e N- h-s-v-m e ------------ Na hashvum e
Üks. Esimene. մե-----աջի-ը մ___ ա______ մ-կ- ա-ա-ի-ը ------------ մեկ- առաջինը 0
m----a-r-jiny m___ a_______ m-k- a-r-j-n- ------------- mek- arrajiny
Kaks. Teine. եր--ւ - երկրո-դը ե____ - ե_______ ե-կ-ւ - ե-կ-ո-դ- ---------------- երկու - երկրորդը 0
ye-k-----erkrordy y____ - y________ y-r-u - y-r-r-r-y ----------------- yerku - yerkrordy
Kolm. Kolmas. եր-- - ---ո--ը ե___ - ե______ ե-ե- - ե-ր-ր-ը -------------- երեք - երրորդը 0
yer-k-------ro--y y_____ - y_______ y-r-k- - y-r-o-d- ----------------- yerek’ - yerrordy
Neli. Neljas. չո-- - ---ր---ը չ___ - չ_______ չ-ր- - չ-ր-ո-դ- --------------- չորս - չորրորդը 0
c----r--- c-’-o-r---y c______ - c__________ c-’-o-s - c-’-o-r-r-y --------------------- ch’vors - ch’vorrordy
Viis. Viies. հ--գ - հ-ն-ե--րդը հ___ - հ_________ հ-ն- - հ-ն-ե-ո-դ- ----------------- հինգ - հինգերորդը 0
hi-- - hin---o--y h___ - h_________ h-n- - h-n-e-o-d- ----------------- hing - hingerordy
Kuus. Kuues. վ-ց ---եց-ր-րդը վ__ - վ________ վ-ց - վ-ց-ր-ր-ը --------------- վեց - վեցերորդը 0
v-t------e---y-r-rdy v____ - v___________ v-t-’ - v-t-’-e-o-d- -------------------- vets’ - vets’yerordy
Seitse. Seitsmes. յոթ----ոթ--ո-դը յ__ - յ________ յ-թ - յ-թ-ր-ր-ը --------------- յոթ - յոթերորդը 0
yot- ----t’y-r-rdy y___ - y__________ y-t- - y-t-y-r-r-y ------------------ yot’ - yot’yerordy
Kaheksa. Kaheksas. ու- --ո-թե-որ-ը ո__ - ո________ ո-թ - ո-թ-ր-ր-ը --------------- ութ - ութերորդը 0
u-- ---------r-y u__ - u_________ u-’ - u-’-e-o-d- ---------------- ut’ - ut’yerordy
Üheksa. Üheksas. ի-ը---------ը ի___ ի_______ ի-ը- ի-ե-ո-դ- ------------- ինը- իներորդը 0
in-- in-ror-y i___ i_______ i-y- i-e-o-d- ------------- iny- inerordy

Mõtlemine ja keel

Meie mõtlemine sõltub meie keelest. Mõeldes me niiöelda räägime iseendaga. Seega mõjutab meie keel seda, kuidas me asjadest arvame. Kuid kas me suudame kõik mõelda ühte moodi sõltumata erinevatest keeltest? Või mõtleme me erinevalt, sest räägime erinevalt? Igal inimesel on oma sõnavara. Mõnes keeles teatud sõnad puuduvad. On inimesi, kes ei erista rohelist ja sinist värvi. Nad kasutavad kahe värvi jaoks ühte sõna. Neil on keeruline neid värve eristada! Nad ei erista erinevaid toone ega varjundeid. Neil on raske värvide kirjeldamine. Teistel keeltel on numbrite jaoks vaid mõned sõnad. Nende keelte kõnelejad ei oska väga hästi loendada. On ka keeli, mis ei tunne vasakut ja paremat. Sellisel juhul räägitakse põhjast ja lõunast, idast ja läänest. Neil on väga hästi arenenud orienteerumisvõime. Kuid samas ei mõista nad termineid parem ja vasak. Muidugi ei mõjuta meie mõtlemist vaid keel. Ka meie keskkond ja igapäevaelu kujundavad meie mõtteid. Aga mis roll on meie keelel? Kas see seab piirangud meie mõtetele? Või on meil vaid sõnad meie mõtete väljendamaks? Mis on selle põhjuseks, mis on selle mõju? Kõik need küsimused on vastuseta. Need küsimused annavad aju- ja keeleteadlastele tööd. Kuid antud teema puudutab meid kõiki... Kas sa oled see, mida räägid?!
Kas sa teadsid?
Taani keel on emakeeleks umbes viiele miljonile inimesele. See kuulub põhjagermaani keelte hulka. See tähendab, et taani keel on suguluses rootsi ja norra keelega. Nende kolme keele sõnavara on peaaegu identne. Kes ühte neist kolmest keelest räägib, mõistab ka teisi kahte. Seetõttu kahtlevad mõned, kas skandinaavia keeled üldse erinevad keeled on. Nad võivad olla ka ühe keele erinevad regionaalsed variandid. Taani keel on loomulikult ise ka mitmeks dialektiks jaotatud. Need jäävad aga aina rohkem standardkeele varju. See-eest tekivad Taani linnapiirkondades uued dialektid. Neid nimetatakse ka sotsiaalseteks murreteks. Sotsiaalsetes murretes määrab hääldus ära rääkija vanuse ja sotsiaalse staatuse. See fenomen on tüüpiline taani keelele. Teistes keeltes on see palju vähem eristatav. See teeb aga taani keele üheks eriti põnevaks keeleks.