Vestmik

et Kellaajad   »   nl De tijd

8 [kaheksa]

Kellaajad

Kellaajad

8 [acht]

De tijd

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Vabandage! Ne-m-m--n-e- --a--jk! N___ m_ n___ k_______ N-e- m- n-e- k-a-i-k- --------------------- Neem me niet kwalijk! 0
Kui palju kell on, palun? Weet - -i--chien-h----aat---t -s? W___ u m________ h__ l___ h__ i__ W-e- u m-s-c-i-n h-e l-a- h-t i-? --------------------------------- Weet u misschien hoe laat het is? 0
Suur tänu. H-r-el-j----n-. H________ d____ H-r-e-i-k d-n-. --------------- Hartelijk dank. 0
Kell on üks. Het-is--e--u-r. H__ i_ e__ u___ H-t i- e-n u-r- --------------- Het is een uur. 0
Kell on kaks. He- i- -w-----r. H__ i_ t___ u___ H-t i- t-e- u-r- ---------------- Het is twee uur. 0
Kell on kolm. He- is--ri- uu-. H__ i_ d___ u___ H-t i- d-i- u-r- ---------------- Het is drie uur. 0
Kell on neli. He---- -i-r uur. H__ i_ v___ u___ H-t i- v-e- u-r- ---------------- Het is vier uur. 0
Kell on viis. He--i- v-jf-u-r. H__ i_ v___ u___ H-t i- v-j- u-r- ---------------- Het is vijf uur. 0
Kell on kuus. He---- z-s-uu-. H__ i_ z__ u___ H-t i- z-s u-r- --------------- Het is zes uur. 0
Kell on seitse. H-- -s z-ve--u-r. H__ i_ z____ u___ H-t i- z-v-n u-r- ----------------- Het is zeven uur. 0
Kell on kaheksa. Het -s ac-t uur. H__ i_ a___ u___ H-t i- a-h- u-r- ---------------- Het is acht uur. 0
Kell on üheksa. Het -s -e----uu-. H__ i_ n____ u___ H-t i- n-g-n u-r- ----------------- Het is negen uur. 0
Kell on kümme. Het is-t-e---ur. H__ i_ t___ u___ H-t i- t-e- u-r- ---------------- Het is tien uur. 0
Kell on üksteist. Het is-e------. H__ i_ e__ u___ H-t i- e-f u-r- --------------- Het is elf uur. 0
Kell on kaksteist. H-t--- t--al- uu-. H__ i_ t_____ u___ H-t i- t-a-l- u-r- ------------------ Het is twaalf uur. 0
Ühes minutis on kuuskümmend sekundit. Een mi-----heeft ---tig---c---e-. E__ m_____ h____ z_____ s________ E-n m-n-u- h-e-t z-s-i- s-c-n-e-. --------------------------------- Een minuut heeft zestig seconden. 0
Ühes tunnis on kuuskümmend minutit. E-n--ur -ee-----s--g-m-n----. E__ u__ h____ z_____ m_______ E-n u-r h-e-t z-s-i- m-n-t-n- ----------------------------- Een uur heeft zestig minuten. 0
Ühes päevas on kakskümmend neli tundi. E-n---- --e-t -i-r-n-w--ti- -u-. E__ d__ h____ v____________ u___ E-n d-g h-e-t v-e-e-t-i-t-g u-r- -------------------------------- Een dag heeft vierentwintig uur. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hollandi (1-100) MP3 hollandi (1-100)
Videot ei leitud!

Keelkonnad

Maal elab umbes 7 miljardit inimest. Ja nad räägivad umbes 7000 erinevat keelt! Nagu ka inimesed võivad keeled olla üksteisega sugulased. See tähendab, et neil on ühised juured. Aga leidub ka keeli, mis on täielikult eraldiseisvad. Nad ei ole geneetiliselt seotud ühegi teise keelega. Euroopas loetakse selliseks isoleeritud keeleks baski keelt. Kuid enamikel keeltel on siiski ‘vanemad’, ‘lapsed’ või ‘vennad-õed’ Nad kuuluvad mingisse kindlasse keeleperre. Et mõista, kui sarnased keeled on, tuleb neid võrrelda. Keeleteadlased on tänaseks avastanud umbes 300 geneetilise koodi üksust. Nende hulgas on 180 keeleperet, kus on rohkem kui üks keel. Ülejäänud 120 on isoleeritud keeled. Kõige suurem on indo-euroopa keelkond. See koosneb umbes 280 keelest. Sinna alla kuuluvad romaani, germaani ja slaavi keeled. Kõikidel mandritel on selle keelkonna keelte rääkijaid üle 3 miljardi! Aasias domineerib sino-tiibeti keel. Sellel keelel on enam kui 1.3 miljardit kõnelejat. Põhiliseks sino-tiibeti keeleks on hiina keel. Kolmas suurim keelkond asub Aafrikas. Kategooria nimi pärineb seal asuvatelt riikidelt: nigeri-kongo keeled. Seda räägib ‘vaid’ 350 miljonit inimest. Selle keelkonna põhiliseks keeleks on suahiili keel. Enamikel juhtudel on nii - mida lähem suhe, seda parem mõistmine. Inimesed, kes räägivad suguluskeeli, mõistavad üksteist hästi. Nad õpivad teise keele ära väga kiiresti. Seega, õppige keeli - suguvõsakokkutulekud on alati toredad!
Kas sa teadsid?
Saksa keel on rohkem kui 90 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad enamasti Saksamaal, Austrias ja Šveitsis. Aga ka Belgias, Liechtensteinis, Põhja-Itaalias ja Luxemburgis räägitakse saksa keelt. Lisaks emakeelenoskajatele on veel umbes 80 miljonit inimest, kes saksa keelt mõistavad. Saksa keel on nimelt üks õpitumatest keeltest. Nagu ka inglise ja hollandi keel, kuulub see läänegermaani keelte hulka. Läbi sajandite on seda aga ka teised keeled mõjutanud. See tuleneb sellest, et keelepiirkond asub keset Euroopat. Tänapäeval integreeritakse sõnavarasse enamasti inglisekeelseid mõisteid. Veel üks saksa keele tunnusjoon on tema mitmed erinevad dialektid. Need kaotavad aga aina rohkem tähtsust. Standardkeel laieneb eelkõige läbi meedia. Seetõttu tahavad mitmed koolid jälle dialekte õpetada. Saksa keele grammatika ei ole väga lihtne, aga tasub end ära! Sest saksa keel kuulub maailma kõige tähtsamate keelte hulka...