Vestmik

et Eile – täna – homme   »   uk Вчора – сьогодні – завтра

10 [kümme]

Eile – täna – homme

Eile – täna – homme

10 [десять]

10 [desyatʹ]

Вчора – сьогодні – завтра

Vchora – sʹohodni – zavtra

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Eile oli laupäev. Вч--а б-ла -у-ота. В____ б___ с______ В-о-а б-л- с-б-т-. ------------------ Вчора була субота. 0
V-h-ra-– ---h------ --v-ra V_____ – s_______ – z_____ V-h-r- – s-o-o-n- – z-v-r- -------------------------- Vchora – sʹohodni – zavtra
Eile olin ma kinos. В--р- я--ув-- --ла---к-но. В____ я б__ / б___ у к____ В-о-а я б-в / б-л- у к-н-. -------------------------- Вчора я був / була у кіно. 0
Vch-r--------o----– --v--a V_____ – s_______ – z_____ V-h-r- – s-o-o-n- – z-v-r- -------------------------- Vchora – sʹohodni – zavtra
Film oli huvitav. Ф-л-м б----ік-в-й. Ф____ б__ ц_______ Ф-л-м б-в ц-к-в-й- ------------------ Фільм був цікавий. 0
V---ra---l----bota. V_____ b___ s______ V-h-r- b-l- s-b-t-. ------------------- Vchora bula subota.
Täna on pühapäev. Сьо-одн--н---ля. С_______ н______ С-о-о-н- н-д-л-. ---------------- Сьогодні неділя. 0
V-hora --la-s-----. V_____ b___ s______ V-h-r- b-l- s-b-t-. ------------------- Vchora bula subota.
Täna ma ei tööta. Сь-г---і --н--п----ю. С_______ я н_ п______ С-о-о-н- я н- п-а-ю-. --------------------- Сьогодні я не працюю. 0
Vch----bu-a s-bota. V_____ b___ s______ V-h-r- b-l- s-b-t-. ------------------- Vchora bula subota.
Ma jään koju. Я ---ишаюс- вд-м-. Я з________ в_____ Я з-л-ш-ю-я в-о-а- ------------------ Я залишаюся вдома. 0
V--o-a--a --v-/----- -----o. V_____ y_ b__ / b___ u k____ V-h-r- y- b-v / b-l- u k-n-. ---------------------------- Vchora ya buv / bula u kino.
Homme on esmaspäev. З-втра -он-діло-. З_____ п_________ З-в-р- п-н-д-л-к- ----------------- Завтра понеділок. 0
Vchor--y- bu- /--u-a-u-k-no. V_____ y_ b__ / b___ u k____ V-h-r- y- b-v / b-l- u k-n-. ---------------------------- Vchora ya buv / bula u kino.
Homme teen jälle tööd. Завтр--- ---в--пр-цю-. З_____ я з____ п______ З-в-р- я з-о-у п-а-ю-. ---------------------- Завтра я знову працюю. 0
V-h--a ya--u- /--ul--u ----. V_____ y_ b__ / b___ u k____ V-h-r- y- b-v / b-l- u k-n-. ---------------------------- Vchora ya buv / bula u kino.
Ma töötan büroos. Я-----ю--- -ф---. Я п_____ в о_____ Я п-а-ю- в о-і-і- ----------------- Я працюю в офісі. 0
Fi-ʹ- b-v-t-ik-vyy̆. F____ b__ t________ F-l-m b-v t-i-a-y-̆- -------------------- Filʹm buv tsikavyy̆.
Kes see on? Х---ц-? Х__ ц__ Х-о ц-? ------- Хто це? 0
Filʹ- b----s-kav--̆. F____ b__ t________ F-l-m b-v t-i-a-y-̆- -------------------- Filʹm buv tsikavyy̆.
See on Peter. Це-Пе-р-. Ц_ П_____ Ц- П-т-о- --------- Це Петро. 0
F-l-m-bu--ts----y--. F____ b__ t________ F-l-m b-v t-i-a-y-̆- -------------------- Filʹm buv tsikavyy̆.
Peter on õpilane. П-т-о-–-----е-т. П____ – с_______ П-т-о – с-у-е-т- ---------------- Петро – студент. 0
S--h-dn---e--ly-. S_______ n_______ S-o-o-n- n-d-l-a- ----------------- Sʹohodni nedilya.
Kes see on? Х-о це? Х__ ц__ Х-о ц-? ------- Хто це? 0
S-o-o--- -e--l-a. S_______ n_______ S-o-o-n- n-d-l-a- ----------------- Sʹohodni nedilya.
See on Martha. Це -а--а. Ц_ М_____ Ц- М-р-а- --------- Це Марта. 0
Sʹ--o--- ------a. S_______ n_______ S-o-o-n- n-d-l-a- ----------------- Sʹohodni nedilya.
Martha on sekretär. М-рт- - секр---рка. М____ – с__________ М-р-а – с-к-е-а-к-. ------------------- Марта – секретарка. 0
Sʹ-hod-------e p------y-. S_______ y_ n_ p_________ S-o-o-n- y- n- p-a-s-u-u- ------------------------- Sʹohodni ya ne pratsyuyu.
Peter ja Martha on sõbrad. П-тро і М--та - д-уз-. П____ і М____ – д_____ П-т-о і М-р-а – д-у-і- ---------------------- Петро і Марта – друзі. 0
S-o------y--n- p-at--uyu. S_______ y_ n_ p_________ S-o-o-n- y- n- p-a-s-u-u- ------------------------- Sʹohodni ya ne pratsyuyu.
Peter on Martha poiss-sõber. Пе-ро-є д-у-о- --рти. П____ є д_____ М_____ П-т-о є д-у-о- М-р-и- --------------------- Петро є другом Марти. 0
Sʹ-ho--- -a-----ra--y---. S_______ y_ n_ p_________ S-o-o-n- y- n- p-a-s-u-u- ------------------------- Sʹohodni ya ne pratsyuyu.
Martha on Peteri tüdruksõber. Ма-та - п--ру-ою-Пе-р-. М____ є п_______ П_____ М-р-а є п-д-у-о- П-т-а- ----------------------- Марта є подругою Петра. 0
Y-----y-h--usy- -d-ma. Y_ z___________ v_____ Y- z-l-s-a-u-y- v-o-a- ---------------------- YA zalyshayusya vdoma.

Unes õppimine

Tänapäeval on võõrkeele õppimine osa üldharidussüsteemist. Kui nende õppimine vaid nii tüütu poleks! Meil on häid uudiseid neile, kel on õppimisega raskusi. Muide, me õpime kõige tõhusamalt magades! Hulgaliselt teadustöid on sellele järeldusele jõudnud. Seda teadmist saame me keeleõppes kasutada. Magades töötleme me päeva sündmusi. Meie aju analüüsib uusi kogemusi. Kõik, mida oleme kogenud, mõeldakse uuesti läbi. Ja uus teave kinnistub meie ajju. Materjal, mida oleme õppinud vahetult enne uinumist, talletub eriti hästi. Seepärast võib olla kasulik korrata olulist materjali õhtul. Erinevad unefaasid tegelevad erineva õppematerjaliga. REM-uni on abiks psühhomotoorsel õppimisel. Sellesse kategooriasse kuuluvad muusika ja sport. Seevastu uute teadmiste omandamine toimub sügava une faasis. Siis vaadatakse üle kogu õpitud materjal. Isegi sõnavara ja grammatika! Keelt õppides teeb meie aju väga rasket tööd. Ta peab salvestama uusi sõnu ja reegleid. Kõik tuleb magamise ajal uuesti läbi töötada. Teadlased kutsuvad seda kordusteooriaks. Siiski on oluline, et sa magaksid hästi. Keha ja vaim peavad korralikult taastuma. Alles siis teeb aju tõhusat tööd. Võib öelda, et hea uni = hea tunnetuslik võimekus. Kui meie puhkame, töötab meie aju edasi. Niisiis: Gute Nacht, good night, buona notte, dobrou noc!
Kas sa teadsid?
Briti inglise keel on inglise keele vorm, mida räägitakse Suurbritannias. Ta kuulub läänegermaani keelte hulka. See on emakeeleks 60 miljonile inimesele. See eristub mõneti Ameerika inglise keelest. Seetõttu räägitakse inglise keelest kui pluritsentrilisest keelest. See on keel, millel on mitmeid standardvariante. Erinevused võivad olla näiteks häälduses, sõnavaras ja õigekirjas. Briti inglise keel jaguneb paljudeks dialektideks, mis osaliselt väga erinevad on. Pikka aega peeti dialektirääkijaid harimatuteks ning nad ei saanud häid töökohti. Tänapäeval on see teisiti, isegi kui dialektid Suurbritannias ikka veel suurt rolli mängivad. Briti inglise keeles leidub palju prantsuse keele mõjutusi. See ulatub aastasse 1066, kui normannid Suurbritannia vallutasid. Koloniaalajal aga, vastupidiselt, viis Suurbritannia oma keele teistele mandritele. Nii muutus inglise keel sajandite jooksul maailma tähtsaimaks keeleks. Õppige inglise keelt, aga palun selle originaalversiooni!