Vestmik

et Tegevused   »   ru Виды деятельности

13 [kolmteist]

Tegevused

Tegevused

13 [тринадцать]

13 [trinadtsatʹ]

Виды деятельности

Vidy deyatelʹnosti

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti vene Mängi Rohkem
Mida Martha teeb? Чем з-ни-ается Марта? Ч__ з_________ М_____ Ч-м з-н-м-е-с- М-р-а- --------------------- Чем занимается Марта? 0
Vi-y --yate-ʹ----i V___ d____________ V-d- d-y-t-l-n-s-i ------------------ Vidy deyatelʹnosti
Ta töötab büroos. О-а р--о--е- в офи-е. О__ р_______ в о_____ О-а р-б-т-е- в о-и-е- --------------------- Она работает в офисе. 0
Vid--d--a-e--nos-i V___ d____________ V-d- d-y-t-l-n-s-i ------------------ Vidy deyatelʹnosti
Ta töötab arvutiga. Он--р------т-на--о---ют-ре. О__ р_______ н_ к__________ О-а р-б-т-е- н- к-м-ь-т-р-. --------------------------- Она работает на компьютере. 0
C-e- z-n--a--t------r--? C___ z___________ M_____ C-e- z-n-m-y-t-y- M-r-a- ------------------------ Chem zanimayetsya Marta?
Kus on Martha? Гд- ----а? Г__ М_____ Г-е М-р-а- ---------- Где Марта? 0
C--m -----a-et-y- -a-t-? C___ z___________ M_____ C-e- z-n-m-y-t-y- M-r-a- ------------------------ Chem zanimayetsya Marta?
Kinos. В ----. В к____ В к-н-. ------- В кино. 0
Ch-- z-nima-e--y-----t-? C___ z___________ M_____ C-e- z-n-m-y-t-y- M-r-a- ------------------------ Chem zanimayetsya Marta?
Ta vaatab filmi. О-а-с-о-ри--фи-ьм. О__ с______ ф_____ О-а с-о-р-т ф-л-м- ------------------ Она смотрит фильм. 0
Ona-r--ot-y-t v-o-i-e. O__ r________ v o_____ O-a r-b-t-y-t v o-i-e- ---------------------- Ona rabotayet v ofise.
Mida Peter teeb? Ч-- з--и-а-т-я П-т-? Ч__ з_________ П____ Ч-м з-н-м-е-с- П-т-? -------------------- Чем занимается Пётр? 0
Ona r-bo---e--v------. O__ r________ v o_____ O-a r-b-t-y-t v o-i-e- ---------------------- Ona rabotayet v ofise.
Ta õpib ülikoolis. Он у-ится в у-и---сит-т-. О_ у_____ в у____________ О- у-и-с- в у-и-е-с-т-т-. ------------------------- Он учится в университете. 0
O-- -----ayet-- o-ise. O__ r________ v o_____ O-a r-b-t-y-t v o-i-e- ---------------------- Ona rabotayet v ofise.
Ta õpib keeli. О----у-а--------. О_ и______ я_____ О- и-у-а-т я-ы-и- ----------------- Он изучает языки. 0
On--r--o--y----a ko-pʹ--t---. O__ r________ n_ k___________ O-a r-b-t-y-t n- k-m-ʹ-u-e-e- ----------------------------- Ona rabotayet na kompʹyutere.
Kus on Peter? Гд--П---? Г__ П____ Г-е П-т-? --------- Где Пётр? 0
O---rab--ayet n--kom-ʹ----re. O__ r________ n_ k___________ O-a r-b-t-y-t n- k-m-ʹ-u-e-e- ----------------------------- Ona rabotayet na kompʹyutere.
Kohvikus. В--а--. В к____ В к-ф-. ------- В кафе. 0
O-a---botay-t -a-k---ʹy-t-re. O__ r________ n_ k___________ O-a r-b-t-y-t n- k-m-ʹ-u-e-e- ----------------------------- Ona rabotayet na kompʹyutere.
Ta joob kohvi. О---------ф-. О_ п___ к____ О- п-ё- к-ф-. ------------- Он пьёт кофе. 0
G---M-rta? G__ M_____ G-e M-r-a- ---------- Gde Marta?
Kus nad käia armastavad? К-д- он- лю--- -о----? К___ о__ л____ х______ К-д- о-и л-б-т х-д-т-? ---------------------- Куда они любят ходить? 0
Gd- -a-ta? G__ M_____ G-e M-r-a- ---------- Gde Marta?
Kontsertidel. Н- кон-ер-. Н_ к_______ Н- к-н-е-т- ----------- На концерт. 0
Gde-M--t-? G__ M_____ G-e M-r-a- ---------- Gde Marta?
Nad kuulavad meeleldi muusikat. О-- л-бя------ать-музы--. О__ л____ с______ м______ О-и л-б-т с-у-а-ь м-з-к-. ------------------------- Они любят слушать музыку. 0
V-ki-o. V k____ V k-n-. ------- V kino.
Kus nad käia ei armasta? Куда --и-----юб-т--од--ь? К___ о__ н_ л____ х______ К-д- о-и н- л-б-т х-д-т-? ------------------------- Куда они не любят ходить? 0
V k-no. V k____ V k-n-. ------- V kino.
Diskoteegis. На---с-о-еку. Н_ д_________ Н- д-с-о-е-у- ------------- На дискотеку. 0
V-k---. V k____ V k-n-. ------- V kino.
Neile ei meeldi tantsida. О-и-н- --бят--анц---т-. О__ н_ л____ т_________ О-и н- л-б-т т-н-е-а-ь- ----------------------- Они не любят танцевать. 0
O-a sm-t-i--f-lʹ-. O__ s______ f_____ O-a s-o-r-t f-l-m- ------------------ Ona smotrit filʹm.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + vene (1-100) MP3 vene (1-100)
Videot ei leitud!

Kreoolkeeled

Kas teadsite, et Vaikse ookeani lõuna osas räägitakse saksa keelt? See on tõsi! Teatud Paapua Uus-Guinea ja Austraalia osades räägivad inimesed unserdeutsch 'i. See on kreoolkeel. Kreoolkeeled tekivad erinevate keelte kokkupuutel. See tähendab, et mitu erinevat keelt puutuvad üksteisega kokku. Nüüdseks on paljud kreoolkeeled peaaegu välja surnud. Kuid terves maailmas räägib kreoolkeelt veel 15 miljonit inimest. Kreoolkeeled on alati emakeeled. Pidžinkeel on teissugune. Pidžinkeeled on väga lihtsustatud vormis kõned. Neist on kasu vaid väga lihtsas vormis suhtluseks. Enamik kreoolkeeli pärinevad koloniaalajastust. Seetõttu põhinevad kreoolkeeled sageli Euroopa keeltel. Üheks kreoolkeele omaduseks on piiratud sõnavara. Kreoolkeeltel on ka oma fonoloogia. Kreoolkeele grammatika on väga lihtsustunud . Keerulisi reegleid kõnelejad lihtsalt eiravad. Iga kreoolkeel on rahvusliku identiteedi oluline osa. Selle tulemusena on kirjutatud palju kreoolkeelset kirjandust. Kreoolkeeltest on eriti huvitatud keeleteadlased. Seda seepärast, et näidata, kuidas keel areneb ning hiljem välja sureb. Niisiis on keele arengut võimalik õppida kreoolkeelte abil. Nad on ka tõestuseks, et keel võib muutuda ja kohaneda. Eriala, mis uurib kreoolkeeli, nimetatakse kreolistikaks või kreoloogiaks. Üks tuntuim kreoolkeelne lause pärineb Jamaicalt. Bob Marley muutis selle lause maailmakuulsaks - kas sa tead seda? See on No woman, no cry! (= Ei, naine, ära nuta!)
Kas sa teadsid?
Soome keel on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. See kuulub soome-ugri keelte hulka. Eesti keelega on see lähedalt, ungari keelega väga kaugelt sugulane. Uurali keelena erineb see suuresti indogermaani keeltest. Üheks näiteks on aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilised funktsioonid väljenduvad liidetud silpide abil. Seeläbi tekivad pikad sõnad, mis soome keelele nii iseloomulikud on. Veel üks soome keele tunnusjoon on tema paljud täishäälikud. Soome keele grammatikas on 15 erinevat käänet. Rõhuasetusel on oluline pikki ja lühikesi häälikuid üksteisest eraldada. Soome kirja- ja kõnekeel eristuvad üksteisest selgelt. Teistes euroopa keeltes ei ole see fenomen nii silmapaistev. Kõik see ei tee soome keelt päris kindlasti mitte lihtsaks... Kindlatest reeglitest hoitakse aga pidevalt kinni. Ja soome keele ilu seisneb selles, et see on täiesti loogiline!