Vestmik

et Värvid   »   am ቀለሞች

14 [neliteist]

Värvid

Värvid

14 [አስራ አራት]

14 [አስራ አራት]

ቀለሞች

k’elemochi

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti amhaari Mängi Rohkem
Lumi on valge. በረዶ ---ነ-። በ__ ነ_ ነ__ በ-ዶ ነ- ነ-። ---------- በረዶ ነጭ ነው። 0
k--lem--hi k_________ k-e-e-o-h- ---------- k’elemochi
Päike on kollane. ፀሐይ--- ነ-። ፀ__ ቢ_ ነ__ ፀ-ይ ቢ- ነ-። ---------- ፀሐይ ቢጫ ነች። 0
k’e---oc-i k_________ k-e-e-o-h- ---------- k’elemochi
Apelsin on oranž. ብ-ቱ-ን--ር--ናማ-ነች። ብ____ ብ_____ ነ__ ብ-ቱ-ን ብ-ቱ-ና- ነ-። ---------------- ብርቱካን ብርቱካናማ ነች። 0
b-r--o ---h’i n-wi. b_____ n_____ n____ b-r-d- n-c-’- n-w-. ------------------- beredo nech’i newi.
Kirss on punane. ቼሪ ቀይ-ነ-። ቼ_ ቀ_ ነ__ ቼ- ቀ- ነ-። --------- ቼሪ ቀይ ነው። 0
b--edo -ech-i-n-w-. b_____ n_____ n____ b-r-d- n-c-’- n-w-. ------------------- beredo nech’i newi.
Taevas on sinine. ሰ----ማያ---ው። ሰ__ ሰ___ ነ__ ሰ-ይ ሰ-ያ- ነ-። ------------ ሰማይ ሰማያዊ ነው። 0
b-re---nec-’- ne--. b_____ n_____ n____ b-r-d- n-c-’- n-w-. ------------------- beredo nech’i newi.
Rohi on roheline. ሣር-አረ----ነው። ሣ_ አ____ ነ__ ሣ- አ-ን-ዴ ነ-። ------------ ሣር አረንጓዴ ነው። 0
t͟s’e-̣-y- bī---- -ech-. t͟_______ b_____ n_____ t-s-e-̣-y- b-c-’- n-c-i- ------------------------ t͟s’eḥāyi bīch’a nechi.
Muld on pruun. መ----ኒ-ነ-። መ__ ቡ_ ነ__ መ-ት ቡ- ነ-። ---------- መሬት ቡኒ ነች። 0
t͟s----āy- bī--’a--echi. t͟_______ b_____ n_____ t-s-e-̣-y- b-c-’- n-c-i- ------------------------ t͟s’eḥāyi bīch’a nechi.
Pilv on hall. ደመና ግ-- --። ደ__ ግ__ ነ__ ደ-ና ግ-ጫ ነ-። ----------- ደመና ግራጫ ነች። 0
t͟s’e-̣--- --ch’- n-chi. t͟_______ b_____ n_____ t-s-e-̣-y- b-c-’- n-c-i- ------------------------ t͟s’eḥāyi bīch’a nechi.
Rehvid on mustad. ጎ---ቁ- -ች። ጎ_ ጥ__ ነ__ ጎ- ጥ-ር ነ-። ---------- ጎማ ጥቁር ነች። 0
b-ritukani birituka-a---ne--i. b_________ b___________ n_____ b-r-t-k-n- b-r-t-k-n-m- n-c-i- ------------------------------ biritukani biritukanama nechi.
Mis värvi on lumi? Valge. በ---ም- አይ-- --?-ነጭ። በ__ ም_ አ___ ነ__ ነ__ በ-ዶ ም- አ-ነ- ነ-? ነ-። ------------------- በረዶ ምን አይነት ነው? ነጭ። 0
biri--ka-i b-ri--kan-----e-h-. b_________ b___________ n_____ b-r-t-k-n- b-r-t-k-n-m- n-c-i- ------------------------------ biritukani biritukanama nechi.
Mis värvi on päike? Kollane. ፀ-ይ -ን አይነት ነች?-ቢ-። ፀ__ ም_ አ___ ነ__ ቢ__ ፀ-ይ ም- አ-ነ- ነ-? ቢ-። ------------------- ፀሐይ ምን አይነት ነች? ቢጫ። 0
bi-i----ni --ri-uk-n-m- ne--i. b_________ b___________ n_____ b-r-t-k-n- b-r-t-k-n-m- n-c-i- ------------------------------ biritukani biritukanama nechi.
Mis värvi on apelsin? Oranž. ብ--ካ- ም--አይ-----? --ቱ-ናማ። ብ____ ም_ አ___ ነ__ ብ______ ብ-ቱ-ን ም- አ-ነ- ነ-? ብ-ቱ-ና-። ------------------------- ብርቱካን ምን አይነት ነች? ብርቱካናማ። 0
chēr- k’-y- --w-. c____ k____ n____ c-ē-ī k-e-i n-w-. ----------------- chērī k’eyi newi.
Mis värvi on kirss? Punane. ቼሪ -ን-አ--ት-ነው---ይ ቼ_ ም_ አ___ ነ__ ቀ_ ቼ- ም- አ-ነ- ነ-? ቀ- ----------------- ቼሪ ምን አይነት ነው? ቀይ 0
c-ē-- -’--i-new-. c____ k____ n____ c-ē-ī k-e-i n-w-. ----------------- chērī k’eyi newi.
Mis värvi on taevas? Sinine. ሰ----- -----ነ------ዊ። ሰ__ ም_ አ___ ነ__ ሰ____ ሰ-ይ ም- አ-ነ- ነ-? ሰ-ያ-። --------------------- ሰማይ ምን አይነት ነው? ሰማያዊ። 0
chērī---ey--n-w-. c____ k____ n____ c-ē-ī k-e-i n-w-. ----------------- chērī k’eyi newi.
Mis värvi on rohi? Roheline. ሳር ም- አይነት --?-አረ-ጓዴ። ሳ_ ም_ አ___ ነ__ አ_____ ሳ- ም- አ-ነ- ነ-? አ-ን-ዴ- --------------------- ሳር ምን አይነት ነው? አረንጓዴ። 0
s----- --m--awī ne-i. s_____ s_______ n____ s-m-y- s-m-y-w- n-w-. --------------------- semayi semayawī newi.
Mis värvi on muld? Pruun. መሬት----አይነት -ች?-ቡኒ። መ__ ም_ አ___ ነ__ ቡ__ መ-ት ም- አ-ነ- ነ-? ቡ-። ------------------- መሬት ምን አይነት ነች? ቡኒ። 0
s----i-s--ay--- ne-i. s_____ s_______ n____ s-m-y- s-m-y-w- n-w-. --------------------- semayi semayawī newi.
Mis värvi on pilv? Hall. ደመና-ም- አ-ነት -ች? ግ-ጫ። ደ__ ም_ አ___ ነ__ ግ___ ደ-ና ም- አ-ነ- ነ-? ግ-ጫ- -------------------- ደመና ምን አይነት ነች? ግራጫ። 0
s-may-----a---ī n--i. s_____ s_______ n____ s-m-y- s-m-y-w- n-w-. --------------------- semayi semayawī newi.
Mis värvi on rehvid? Mustad. ጎማ-ች-ም----- ---ው?---ር። ጎ___ ም_ ቀ__ አ____ ጥ___ ጎ-ዎ- ም- ቀ-ም አ-ቸ-? ጥ-ር- ---------------------- ጎማዎች ምን ቀለም አላቸው? ጥቁር። 0
šar- -r-n---ad- -ew-. š___ ā_________ n____ š-r- ā-e-i-w-d- n-w-. --------------------- šari ārenigwadē newi.

Naised ja mehed räägivad erinevalt

Me kõik teame, et naised ja mehed on erinevad. Kuid kas sa teadsid, et nad ka B456räägivad erinevalt? Mitmeid uuringuid on seda tõestanud. Naised kasutavad erinevaid kõnemustreid kui mehed. Nad väljendavad end tihtipeale kaudselt ja jahedalt. Mehed aga kasutavad tavaliselt selget ja selget keelt. Kuid erinevad on ka teemad, millest mehed ja naised räägivad. Mehed räägivad rohkem uudistest, majandusest või spordist. Naised eelistavad sotsiaalseid teemasid nagu pere või tervis. Mehed eelistavad rääkida faktidest. Naistele meeldib rääkida inimestest. Hämmastav on asjaolu, et naised B361 kasutada ‘nõrka’ keelt. See tähendab, et nad kõnelevad ettevaatlikumalt ja viisakamalt. Naistel on ka rohkem küsimusi. Küsimuste abil tahavad nad tõenäoliselt saavutada harmooniat ja vältida konflikte. Lisaks on naistel palju suurem tundeid kirjeldav sõnavara. Meeste vestlus on sageli omamoodi võistlus. Nende keel on selgelt provokatiivsem ja agressiivsem. Ja meeste päevas räägitavate sõnade arv on tunduvalt väiksem kui naistel. Mõned teadlased väidavad, et see on tingitud aju ehitusest. Kuna naiste ja meeste ajud on erinevad. See tähendab, et nende kõnekeskused on erineva ehitusega. Kuigi tõenäoliselt mõjutavad ka muud tegurid meie keelt. Teadlased ei ole pikka aega seda valdkonda uurinud. Siiski ei räägi naised ja mehed täiesti erinevaid keeli. Alati ei pea tekkima vääritimõistmisi. Edukaks suhtlemiseks on palju strateegiad. Neist lihtsaim on: Kuula paremini!
Kas sa teadsid?
Prantsuse keel kuulub romaani keelte hulka. See tähendab, et ta pärineb ladina keelest. Seega on see ka teiste romaani keeltega nagu hispaania või itaalia keel, sugulane. Prantsuse keelt räägitakse tänapäeval kõikidel kontinentidel. See on emakeeleks rohkem kui 110 miljonile inimesele. Kokku räägib umbes 220 miljonit inimest prantsuse keelt. Seega on prantsuse keel maailmakeel. Paljud rahvusvahelised organisatsioonid kasutavad prantsuse keelt ametliku keelena. Varem oli prantsuse keel ka diplomaatiakeel. Tänapäeval on inglise keel selle rolli suures osas üle võtnud. Siiski on prantsuse keel veel üks tähtsamatest ühistest suhtluskeeltest. Ning rääkijate arv kasvab aasta-aastalt pidevalt! Seda põhjustab suur rahvaarvu tõus Aafrika ja Araabia riikides. Aga ka Kariibi mere saartel Lõunameres räägitakse prantsuse keelt. Kellele reisida meeldib, peaks tingimata prantsuse keelt õppima!