Vestmik

et Puuviljad ja toiduained   »   af Vrugte en kos / voedsel

15 [viisteist]

Puuviljad ja toiduained

Puuviljad ja toiduained

15 [vyftien]

Vrugte en kos / voedsel

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Mul on maasikas. Ek het-’- --rb-i. E_ h__ ’_ a______ E- h-t ’- a-r-e-. ----------------- Ek het ’n aarbei. 0
Mul on kiivi ja melon. Ek-he---- ---i-rug en ’n--pan-p-k. E_ h__ ’_ k_______ e_ ’_ s________ E- h-t ’- k-w-v-u- e- ’- s-a-s-e-. ---------------------------------- Ek het ’n kiwivrug en ’n spanspek. 0
Mul on apelsin ja greip. Ek-h-t--- -em----e--’--po-el-. E_ h__ ’_ l_____ e_ ’_ p______ E- h-t ’- l-m-e- e- ’- p-m-l-. ------------------------------ Ek het ’n lemoen en ’n pomelo. 0
Mul on õun ja mango. E- --t--- --p---en -n-----lper-k- -----g-. E_ h__ ’_ a____ e_ ’_ v__________ / m_____ E- h-t ’- a-p-l e- ’- v-s-l-e-s-e / m-n-o- ------------------------------------------ Ek het ’n appel en ’n veselperske / mango. 0
Mul on banaan ja ananass. Ek--et ’n-p----n- -- -- p-n----l. E_ h__ ’_ p______ e_ ’_ p________ E- h-t ’- p-e-a-g e- ’- p-n-p-e-. --------------------------------- Ek het ’n piesang en ’n pynappel. 0
Ma teen puuviljasalatit. E- -aak--n-vru--e-l-ai. E_ m___ ’_ v___________ E- m-a- ’- v-u-t-s-a-i- ----------------------- Ek maak ’n vrugteslaai. 0
Ma söön röstsaia. E- e-t ----te---o--. E_ e__ r____________ E- e-t r-o-t-r-r-o-. -------------------- Ek eet roosterbrood. 0
Ma söön võiga röstsaia. Ek--e- ro-st-r-r--d met ---te-. E_ e__ r___________ m__ b______ E- e-t r-o-t-r-r-o- m-t b-t-e-. ------------------------------- Ek eet roosterbrood met botter. 0
Ma söön või ja marmelaadiga röstsaia. E---et ro---erb-----m-----t-----n kon-yt. E_ e__ r___________ m__ b_____ e_ k______ E- e-t r-o-t-r-r-o- m-t b-t-e- e- k-n-y-. ----------------------------------------- Ek eet roosterbrood met botter en konfyt. 0
Ma söön võileiba. E----t-’---o-br-odji-. E_ e__ ’_ t___________ E- e-t ’- t-e-r-o-j-e- ---------------------- Ek eet ’n toebroodjie. 0
Ma söön margariiniga võileiba. Ek ee- ’- -o-b--o--i--me- -a--arie-. E_ e__ ’_ t__________ m__ m_________ E- e-t ’- t-e-r-o-j-e m-t m-r-a-i-n- ------------------------------------ Ek eet ’n toebroodjie met margarien. 0
Ma söön margariini ja tomatiga võileiba. E- e-t ’---o-br---j-e-m-- ---ga---n en tamati-. E_ e__ ’_ t__________ m__ m________ e_ t_______ E- e-t ’- t-e-r-o-j-e m-t m-r-a-i-n e- t-m-t-e- ----------------------------------------------- Ek eet ’n toebroodjie met margarien en tamatie. 0
Meil on vaja leiba ja riisi. On--h-- b-----e---y-----ig. O__ h__ b____ e_ r__ n_____ O-s h-t b-o-d e- r-s n-d-g- --------------------------- Ons het brood en rys nodig. 0
Meil on vaja kala ja steike. On- h-t v-s-e---i-----k /-ste-k-n-d-g. O__ h__ v__ e_ b_______ / s____ n_____ O-s h-t v-s e- b-e-s-u- / s-e-k n-d-g- -------------------------------------- Ons het vis en biefstuk / steak nodig. 0
Meil on vaja pitsat ja spagette. O-s-h-t --zz---n--p---e-t- n-d-g. O__ h__ p____ e_ s________ n_____ O-s h-t p-z-a e- s-a-h-t-i n-d-g- --------------------------------- Ons het pizza en spaghetti nodig. 0
Mida meil veel vaja on? W---h-- ons -od-g? W__ h__ o__ n_____ W-t h-t o-s n-d-g- ------------------ Wat het ons nodig? 0
Meil on supi jaoks porgandeid ja tomateid vaja. O-- h-t-w---els -n t----i-s-v-- --e---- -od--. O__ h__ w______ e_ t_______ v__ d__ s__ n_____ O-s h-t w-r-e-s e- t-m-t-e- v-r d-e s-p n-d-g- ---------------------------------------------- Ons het wortels en tamaties vir die sop nodig. 0
Kus asub kauplus? W-ar i- -n-s--er-a-k? W___ i_ ’_ s_________ W-a- i- ’- s-p-r-a-k- --------------------- Waar is ’n supermark? 0

Meedia ja keel

Meie keelt mõjutab ka meedia. Eriti suurt rolli mängib uue meedia mõju. Lühisõnumid, e-post ja jututoad on loonud täiesti uue keele. Muidugi on antud keel igas riigis erinev. Samas võib teatud omadusi leida siiski kõigis meediakeeltes. Ennekõike on meile kui kasutajatele oluline kiirus. Kuigi me kirjutame, tahame me luua vahetut suhtlust. Tähendab, me tahame vahetada teavet võimalikult kiiresti. Nii me simuleerime tegelikku vestlust. Nii on meie keel omandanud verbaalse B388 Sõnad või laused on sageli lühendatud. Tavaliselt ei pöörata tähelepanu grammatika ja kirjavahemärkide reeglitele. Õigekiri on vabam ja eessõnu ei kasutata. Meediakeeles väljendatakse tundeid harva. Selle asemel eelistame me kasutada nn emotikone. Need on sümbolid, mis näitavad, mida me hetkel tunneme. Samuti on olemas sõnumite saatmiseks erinevad koodid ja vestluste pidamiseks vastav släng. Meediakeel on seega väga taandatud keel. Kuid kõik (kasutajad) kasutavad seda sarnaselt. Uuringud näitavad, et haridus või intellekt seda ei mõjuta. Noorukitele meeldib eriti palju meediakeelt kasutada. Seepärast arvavad kriitikud, et meie keel on ohus. Teadusmaailmas ei nähta antud nähtust nii pessimistlikult. Sest lapsed suudavad eristada, millal ja kuidas nad kirjutama peavad. Spetsialistid usuvad, et uue meedia keelel on isegi eeliseid. See võib kaasa aidata laste keeleoskusele ja loomingulisusele. Lisaks kijrjutatakse täna rohkem – mitte kirju, vaid meile! Me oleme sellega rahul!
Kas sa teadsid?
Gruusia keelt räägib umbes 4 miljonit inimest. Gruusia keel kuulub Lõuna-Kaukaasia keelte hulka. Seda kirjutatakse oma märgisüsteemis, gruusia tähestikus. See kiri koosneb 33 kirjatähest. Neil on sama järjestus, mis kreeka tähestikul. Gruusia kiri pärineb aga aramea keelest. Gruusia keelele on tüüpiline paljud kaashäälikud, mis teineteisele järgneda võivad. Välismaalastele on seetõttu mõned gruusiakeelsed sõnad rasked hääldada. Ka grammatika ei ole nii lihtne. Selles on palju elemente, mida üheski teises keeles ei leidu. Gruusia keele sõnavara jutustab palju Kaukasuse ajaloost. See sisaldab palju sõnu, mis teistest keeltest üle on võetud. Nende keelte hulka kuuluvad näiteks kreeka, pärsia, araabia, vene ja türgi keel. Gruusia keele erilisus on aga selle pikk traditsioon. Gruusia keel kuulub maailma vanimate elavate kultuurikeelte hulka!