Vestmik

et Puuviljad ja toiduained   »   fi Hedelmiä ja elintarvikkeita

15 [viisteist]

Puuviljad ja toiduained

Puuviljad ja toiduained

15 [viisitoista]

Hedelmiä ja elintarvikkeita

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Mul on maasikas. M-n-ll--o- -an----a. M______ o_ m________ M-n-l-a o- m-n-i-k-. -------------------- Minulla on mansikka. 0
Mul on kiivi ja melon. Mi-u--- o- -i-v--------o--. M______ o_ k____ j_ m______ M-n-l-a o- k-i-i j- m-l-n-. --------------------------- Minulla on kiivi ja meloni. 0
Mul on apelsin ja greip. Mi-u-la------p-ls--n- -a -re----. M______ o_ a_________ j_ g_______ M-n-l-a o- a-p-l-i-n- j- g-e-p-i- --------------------------------- Minulla on appelsiini ja greippi. 0
Mul on õun ja mango. Mi-ull---n ---n- j- m-ngo. M______ o_ o____ j_ m_____ M-n-l-a o- o-e-a j- m-n-o- -------------------------- Minulla on omena ja mango. 0
Mul on banaan ja ananass. M---l-- o--b----n--j- a-a-a-. M______ o_ b______ j_ a______ M-n-l-a o- b-n-a-i j- a-a-a-. ----------------------------- Minulla on banaani ja ananas. 0
Ma teen puuviljasalatit. Mi---t--n-he----äs-la-tt-a. M___ t___ h________________ M-n- t-e- h-d-l-ä-a-a-t-i-. --------------------------- Minä teen hedelmäsalaattia. 0
Ma söön röstsaia. M-nä s-ö----a-t---i--ä. M___ s___ p____________ M-n- s-ö- p-a-t-l-i-ä-. ----------------------- Minä syön paahtoleipää. 0
Ma söön võiga röstsaia. M--ä-s--n p--htoleivä----i- -an-sa. M___ s___ p___________ v___ k______ M-n- s-ö- p-a-t-l-i-ä- v-i- k-n-s-. ----------------------------------- Minä syön paahtoleivän voin kanssa. 0
Ma söön või ja marmelaadiga röstsaia. Mi-ä-syö--p--ht---i-ä- v--- -a-----on -anssa. M___ s___ p___________ v___ j_ h_____ k______ M-n- s-ö- p-a-t-l-i-ä- v-i- j- h-l-o- k-n-s-. --------------------------------------------- Minä syön paahtoleivän voin ja hillon kanssa. 0
Ma söön võileiba. M--ä----n-ker-o-voil-i-ä-. M___ s___ k_______________ M-n- s-ö- k-r-o-v-i-e-v-n- -------------------------- Minä syön kerrosvoileivän. 0
Ma söön margariiniga võileiba. Minä-sy-n-k-r--svo--ei-ä---o-- kans-a. M___ s___ k______________ v___ k______ M-n- s-ö- k-r-o-v-i-e-v-n v-i- k-n-s-. -------------------------------------- Minä syön kerrosvoileivän voin kanssa. 0
Ma söön margariini ja tomatiga võileiba. M-nä-s--n ker-o--oi--ivä- -----ja-t-ma-tin-k--ssa. M___ s___ k______________ v___ j_ t_______ k______ M-n- s-ö- k-r-o-v-i-e-v-n v-i- j- t-m-a-i- k-n-s-. -------------------------------------------------- Minä syön kerrosvoileivän voin ja tomaatin kanssa. 0
Meil on vaja leiba ja riisi. M--ta-vitsem-e-l----ä-----iis--. M_ t__________ l_____ j_ r______ M- t-r-i-s-m-e l-i-ä- j- r-i-i-. -------------------------------- Me tarvitsemme leipää ja riisiä. 0
Meil on vaja kala ja steike. M------i-semme---la--------ve--. M_ t__________ k____ j_ p_______ M- t-r-i-s-m-e k-l-a j- p-h-e-ä- -------------------------------- Me tarvitsemme kalaa ja pihvejä. 0
Meil on vaja pitsat ja spagette. M----r--ts-m-e pit-a- ja ---g-----. M_ t__________ p_____ j_ s_________ M- t-r-i-s-m-e p-t-a- j- s-a-e-t-a- ----------------------------------- Me tarvitsemme pitsaa ja spagettia. 0
Mida meil veel vaja on? M--ä-m- -i--ä ta--itse---? M___ m_ v____ t___________ M-t- m- v-e-ä t-r-i-s-m-e- -------------------------- Mitä me vielä tarvitsemme? 0
Meil on supi jaoks porgandeid ja tomateid vaja. M- --rv-t-emm- --r-ka-oita----to--atte-----i---- v--te-. M_ t__________ p__________ j_ t_________ k______ v______ M- t-r-i-s-m-e p-r-k-n-i-a j- t-m-a-t-j- k-i-t-a v-r-e-. -------------------------------------------------------- Me tarvitsemme porkkanoita ja tomaatteja keittoa varten. 0
Kus asub kauplus? M-s-- o-----e--ark--t-? M____ o_ s_____________ M-s-ä o- s-p-r-a-k-t-i- ----------------------- Missä on supermarketti? 0

Meedia ja keel

Meie keelt mõjutab ka meedia. Eriti suurt rolli mängib uue meedia mõju. Lühisõnumid, e-post ja jututoad on loonud täiesti uue keele. Muidugi on antud keel igas riigis erinev. Samas võib teatud omadusi leida siiski kõigis meediakeeltes. Ennekõike on meile kui kasutajatele oluline kiirus. Kuigi me kirjutame, tahame me luua vahetut suhtlust. Tähendab, me tahame vahetada teavet võimalikult kiiresti. Nii me simuleerime tegelikku vestlust. Nii on meie keel omandanud verbaalse B388 Sõnad või laused on sageli lühendatud. Tavaliselt ei pöörata tähelepanu grammatika ja kirjavahemärkide reeglitele. Õigekiri on vabam ja eessõnu ei kasutata. Meediakeeles väljendatakse tundeid harva. Selle asemel eelistame me kasutada nn emotikone. Need on sümbolid, mis näitavad, mida me hetkel tunneme. Samuti on olemas sõnumite saatmiseks erinevad koodid ja vestluste pidamiseks vastav släng. Meediakeel on seega väga taandatud keel. Kuid kõik (kasutajad) kasutavad seda sarnaselt. Uuringud näitavad, et haridus või intellekt seda ei mõjuta. Noorukitele meeldib eriti palju meediakeelt kasutada. Seepärast arvavad kriitikud, et meie keel on ohus. Teadusmaailmas ei nähta antud nähtust nii pessimistlikult. Sest lapsed suudavad eristada, millal ja kuidas nad kirjutama peavad. Spetsialistid usuvad, et uue meedia keelel on isegi eeliseid. See võib kaasa aidata laste keeleoskusele ja loomingulisusele. Lisaks kijrjutatakse täna rohkem – mitte kirju, vaid meile! Me oleme sellega rahul!
Kas sa teadsid?
Gruusia keelt räägib umbes 4 miljonit inimest. Gruusia keel kuulub Lõuna-Kaukaasia keelte hulka. Seda kirjutatakse oma märgisüsteemis, gruusia tähestikus. See kiri koosneb 33 kirjatähest. Neil on sama järjestus, mis kreeka tähestikul. Gruusia kiri pärineb aga aramea keelest. Gruusia keelele on tüüpiline paljud kaashäälikud, mis teineteisele järgneda võivad. Välismaalastele on seetõttu mõned gruusiakeelsed sõnad rasked hääldada. Ka grammatika ei ole nii lihtne. Selles on palju elemente, mida üheski teises keeles ei leidu. Gruusia keele sõnavara jutustab palju Kaukasuse ajaloost. See sisaldab palju sõnu, mis teistest keeltest üle on võetud. Nende keelte hulka kuuluvad näiteks kreeka, pärsia, araabia, vene ja türgi keel. Gruusia keele erilisus on aga selle pikk traditsioon. Gruusia keel kuulub maailma vanimate elavate kultuurikeelte hulka!