Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   ad Илъэсым илъэхъанхэр ыкIи ом изытет

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

16 [пшIыкIухы]

16 [pshIykIuhy]

Илъэсым илъэхъанхэр ыкIи ом изытет

Iljesym iljehanhjer ykIi om izytet

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti adõgee Mängi Rohkem
Need on aastaajad: Мы-э- ил-э-ы- --ъ-х-а-ы-: М____ и______ и__________ М-х-р и-ъ-с-м и-ъ-х-а-ы-: ------------------------- Мыхэр илъэсым илъэхъаных: 0
I--es-- -ljeha-hj---y-Ii--m--zy--t I______ i__________ y___ o_ i_____ I-j-s-m i-j-h-n-j-r y-I- o- i-y-e- ---------------------------------- Iljesym iljehanhjer ykIi om izytet
Kevad, suvi, Гъатхэ--гъэма-, Г______ г______ Г-а-х-, г-э-а-, --------------- Гъатхэ, гъэмаф, 0
I-je-ym-i--e-anhj-- ykIi o- -zytet I______ i__________ y___ o_ i_____ I-j-s-m i-j-h-n-j-r y-I- o- i-y-e- ---------------------------------- Iljesym iljehanhjer ykIi om izytet
sügis ja talv. бж---- ---- ---ма-. б_____ ы___ к______ б-ы-ь- ы-I- к-ы-а-. ------------------- бжыхьэ ыкIи кIымаф. 0
Myh-er -lje--- -l----ny-: M_____ i______ i_________ M-h-e- i-j-s-m i-j-h-n-h- ------------------------- Myhjer iljesym iljehanyh:
Suvi on kuum. Гъ--афэ---ъо-къы. Г_______ ж_______ Г-э-а-э- ж-о-к-ы- ----------------- Гъэмафэм жъоркъы. 0
Myhj-r--l----m-ilj--a---: M_____ i______ i_________ M-h-e- i-j-s-m i-j-h-n-h- ------------------------- Myhjer iljesym iljehanyh:
Suvel paistab päike. Г---а-э- т-гъэ- -ъ--сы. Г_______ т_____ к______ Г-э-а-э- т-г-э- к-е-с-. ----------------------- Гъэмафэм тыгъэр къепсы. 0
M--j-----j-s-m iljeha--h: M_____ i______ i_________ M-h-e- i-j-s-m i-j-h-n-h- ------------------------- Myhjer iljesym iljehanyh:
Suvel käime hea meelega jalutamas. Гъэмаф-м--ы-е-ек-у--а-ы- т--Iа-. Г_______ т______________ т______ Г-э-а-э- т-т-з-к-у-ь-н-р т-к-а-. -------------------------------- Гъэмафэм тытезекIухьаныр тикIас. 0
G-thje,----maf, G______ g______ G-t-j-, g-e-a-, --------------- Gathje, gjemaf,
Talv on külm. КIы-а-эр --ыIэ. К_______ ч_____ К-ы-а-э- ч-ы-э- --------------- КIымафэр чъыIэ. 0
Ga-h--,--je-af, G______ g______ G-t-j-, g-e-a-, --------------- Gathje, gjemaf,
Talvel sajab lund või vihma. КI-м---м-о- ----ы-е к--щ-ы. К_______ о_ к____ е к______ К-ы-а-э- о- к-е-ы е к-е-х-. --------------------------- КIымафэм ос къесы е къещхы. 0
G---j---g--m--, G______ g______ G-t-j-, g-e-a-, --------------- Gathje, gjemaf,
Talvel oleme hea meelega kodus. К-ы---эм--нэм ти-ыныр--и-Iас. К_______ у___ т______ т______ К-ы-а-э- у-э- т-с-н-р т-к-а-. ----------------------------- КIымафэм унэм тисыныр тикIас. 0
bzhy---e------kI-ma-. b_______ y___ k______ b-h-h-j- y-I- k-y-a-. --------------------- bzhyh'je ykIi kIymaf.
On külm. ЧъыI-. Ч_____ Ч-ы-э- ------ ЧъыIэ. 0
Gj--afj-- zho--y. G________ z______ G-e-a-j-m z-o-k-. ----------------- Gjemafjem zhorky.
Sajab vihma. Ощх--ъ---ы. О__ к______ О-х к-е-х-. ----------- Ощх къещхы. 0
G----f-e--z--r--. G________ z______ G-e-a-j-m z-o-k-. ----------------- Gjemafjem zhorky.
On tuuline. Жьы-г-э. Ж_______ Ж-ы-г-э- -------- Жьыбгъэ. 0
G--ma-je- -h-rk-. G________ z______ G-e-a-j-m z-o-k-. ----------------- Gjemafjem zhorky.
On soe. Ф--э. Ф____ Ф-б-. ----- Фабэ. 0
Gjemafjem--y-j----ep-y. G________ t_____ k_____ G-e-a-j-m t-g-e- k-p-y- ----------------------- Gjemafjem tygjer kepsy.
On päikesepaisteline. Т----пс-. Т________ Т-г-э-с-. --------- Тыгъэпсы. 0
Gjema-----ty-j-- k---y. G________ t_____ k_____ G-e-a-j-m t-g-e- k-p-y- ----------------------- Gjemafjem tygjer kepsy.
On selge. Ош-у. О____ О-I-. ----- ОшIу. 0
Gj--a--e- --gj----e---. G________ t_____ k_____ G-e-a-j-m t-g-e- k-p-y- ----------------------- Gjemafjem tygjer kepsy.
Kuidas on ilm täna? Н--- о--с-д-из-тет? Н___ о_ с__ и______ Н-п- о- с-д и-ы-е-? ------------------- Непэ ом сыд изытет? 0
Gj---fje--tytez--Iu-'an-r -i-I-s. G________ t______________ t______ G-e-a-j-m t-t-z-k-u-'-n-r t-k-a-. --------------------------------- Gjemafjem tytezekIuh'anyr tikIas.
Täna on külm. Не-э-ч-ы-э. Н___ ч_____ Н-п- ч-ы-э- ----------- Непэ чъыIэ. 0
KIy---j---ch--je. K________ c______ K-y-a-j-r c-y-j-. ----------------- KIymafjer chyIje.
Täna on soe. Не-э-ф---. Н___ ф____ Н-п- ф-б-. ---------- Непэ фабэ. 0
KIy---jer-ch----. K________ c______ K-y-a-j-r c-y-j-. ----------------- KIymafjer chyIje.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + adõgee (1-100) MP3 adõgee (1-100)
Videot ei leitud!

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...