Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   af Seisoene en weer

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

16 [sestien]

Seisoene en weer

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Need on aastaajad: D---i----- s-isoene: D__ i_ d__ s________ D-t i- d-e s-i-o-n-: -------------------- Dit is die seisoene: 0
Kevad, suvi, Len-e,-s-mer, L_____ s_____ L-n-e- s-m-r- ------------- Lente, somer, 0
sügis ja talv. he--s,-w-nt--. h_____ w______ h-r-s- w-n-e-. -------------- herfs, winter. 0
Suvi on kuum. D-e --m-- -s wa-m. D__ s____ i_ w____ D-e s-m-r i- w-r-. ------------------ Die somer is warm. 0
Suvel paistab päike. In d---s--er -ky--di---o-. I_ d__ s____ s___ d__ s___ I- d-e s-m-r s-y- d-e s-n- -------------------------- In die somer skyn die son. 0
Suvel käime hea meelega jalutamas. In --- -ome- ---n--t-- -n---raa-. I_ d__ s____ g___ s___ o__ g_____ I- d-e s-m-r g-a- s-a- o-s g-a-g- --------------------------------- In die somer gaan stap ons graag. 0
Talv on külm. D---wint-r -s-k--d. D__ w_____ i_ k____ D-e w-n-e- i- k-u-. ------------------- Die winter is koud. 0
Talvel sajab lund või vihma. In -i-------r -ne-u-of -eën d--. I_ d__ w_____ s____ o_ r___ d___ I- d-e w-n-e- s-e-u o- r-ë- d-t- -------------------------------- In die winter sneeu of reën dit. 0
Talvel oleme hea meelega kodus. I- ----w----------ons gra-g-t-i-. I_ d__ w_____ b__ o__ g____ t____ I- d-e w-n-e- b-y o-s g-a-g t-i-. --------------------------------- In die winter bly ons graag tuis. 0
On külm. Dit-is-k-u-. D__ i_ k____ D-t i- k-u-. ------------ Dit is koud. 0
Sajab vihma. D----eën. D__ r____ D-t r-ë-. --------- Dit reën. 0
On tuuline. D---i--wind--i-. D__ i_ w________ D-t i- w-n-e-i-. ---------------- Dit is winderig. 0
On soe. D-t-i- war-. D__ i_ w____ D-t i- w-r-. ------------ Dit is warm. 0
On päikesepaisteline. Dit--s -onn-g. D__ i_ s______ D-t i- s-n-i-. -------------- Dit is sonnig. 0
On selge. D----- h-ld-r. D__ i_ h______ D-t i- h-l-e-. -------------- Dit is helder. 0
Kuidas on ilm täna? Hoe i--die----r-van---? H__ i_ d__ w___ v______ H-e i- d-e w-e- v-n-a-? ----------------------- Hoe is die weer vandag? 0
Täna on külm. D-t -- ko-d-------. D__ i_ k___ v______ D-t i- k-u- v-n-a-. ------------------- Dit is koud vandag. 0
Täna on soe. Dit -----r----nd-g. D__ i_ w___ v______ D-t i- w-r- v-n-a-. ------------------- Dit is warm vandag. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + afrikaani (1-100) MP3 afrikaani (1-100)
Videot ei leitud!

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...