Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   be Поры года і надвор’е

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

16 [шаснаццаць]

16 [shasnatstsats’]

Поры года і надвор’е

Pory goda і nadvor’e

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Need on aastaajad: Вось по-- --да: В___ п___ г____ В-с- п-р- г-д-: --------------- Вось поры года: 0
Por--goda і-na---r’e P___ g___ і n_______ P-r- g-d- і n-d-o-’- -------------------- Pory goda і nadvor’e
Kevad, suvi, в--н-, -ет-, в_____ л____ в-с-а- л-т-, ------------ вясна, лета, 0
P----go-a - --d---’e P___ g___ і n_______ P-r- g-d- і n-d-o-’- -------------------- Pory goda і nadvor’e
sügis ja talv. вос-н------ма. в_____ і з____ в-с-н- і з-м-. -------------- восень і зіма. 0
V--- -o-y-g---: V___ p___ g____ V-s- p-r- g-d-: --------------- Vos’ pory goda:
Suvi on kuum. Лета-----о----. Л___ с_________ Л-т- с-я-о-н-е- --------------- Лета спякотнае. 0
Vos- --r--go--: V___ p___ g____ V-s- p-r- g-d-: --------------- Vos’ pory goda:
Suvel paistab päike. Ул----------ц- -онц-. У_____ с______ с_____ У-е-к- с-е-і-ь с-н-а- --------------------- Улетку свеціць сонца. 0
Vo-- -o-- -oda: V___ p___ g____ V-s- p-r- g-d-: --------------- Vos’ pory goda:
Suvel käime hea meelega jalutamas. Ул-т-у--- -юб-м-гу-яц-. У_____ м_ л____ г______ У-е-к- м- л-б-м г-л-ц-. ----------------------- Улетку мы любім гуляць. 0
vy--n----et-, v______ l____ v-a-n-, l-t-, ------------- vyasna, leta,
Talv on külm. Зі-- хал---ая. З___ х________ З-м- х-л-д-а-. -------------- Зіма халодная. 0
v---na,-le-a, v______ l____ v-a-n-, l-t-, ------------- vyasna, leta,
Talvel sajab lund või vihma. Уз-м-у-ідз---н-г-або--ож-ж. У_____ і___ с___ а__ д_____ У-і-к- і-з- с-е- а-о д-ж-ж- --------------------------- Узімку ідзе снег або дождж. 0
vyas--,--e-a, v______ l____ v-a-n-, l-t-, ------------- vyasna, leta,
Talvel oleme hea meelega kodus. У-і-к- н-м--адабаецц---ы-ь--о-а. У_____ н__ п_________ б___ д____ У-і-к- н-м п-д-б-е-ц- б-ц- д-м-. -------------------------------- Узімку нам падабаецца быць дома. 0
v--en’ і----a. v_____ і z____ v-s-n- і z-m-. -------------- vosen’ і zіma.
On külm. Х----на. Х_______ Х-л-д-а- -------- Холадна. 0
v-s----і-z-m-. v_____ і z____ v-s-n- і z-m-. -------------- vosen’ і zіma.
Sajab vihma. І--е------. І___ д_____ І-з- д-ж-ж- ----------- Ідзе дождж. 0
vo---’ ---іm-. v_____ і z____ v-s-n- і z-m-. -------------- vosen’ і zіma.
On tuuline. Д---е---ц--. Д____ в_____ Д-ь-е в-ц-р- ------------ Дзьме вецер. 0
L--a -p-a------. L___ s__________ L-t- s-y-k-t-a-. ---------------- Leta spyakotnae.
On soe. Цё---. Ц_____ Ц-п-а- ------ Цёпла. 0
Le-a--py--o--ae. L___ s__________ L-t- s-y-k-t-a-. ---------------- Leta spyakotnae.
On päikesepaisteline. С---чн-. С_______ С-н-ч-а- -------- Сонечна. 0
L-ta-sp-a--tna-. L___ s__________ L-t- s-y-k-t-a-. ---------------- Leta spyakotnae.
On selge. Б-з-облач-а. Б___________ Б-з-о-л-ч-а- ------------ Бязвоблачна. 0
Ule-ku s---s---’-son--a. U_____ s________ s______ U-e-k- s-e-s-t-’ s-n-s-. ------------------------ Uletku svetsіts’ sontsa.
Kuidas on ilm täna? Я-о- с-ння -адв-р’-? Я___ с____ н________ Я-о- с-н-я н-д-о-’-? -------------------- Якое сёння надвор’е? 0
U---ku -v--sіts-----tsa. U_____ s________ s______ U-e-k- s-e-s-t-’ s-n-s-. ------------------------ Uletku svetsіts’ sontsa.
Täna on külm. С---я-х--а-на. С____ х_______ С-н-я х-л-д-а- -------------- Сёння холадна. 0
U-e-ku --et-іt-’ ----s-. U_____ s________ s______ U-e-k- s-e-s-t-’ s-n-s-. ------------------------ Uletku svetsіts’ sontsa.
Täna on soe. С---- --пла. С____ ц_____ С-н-я ц-п-а- ------------ Сёння цёпла. 0
Ulet----- l-u-іm---lyats’. U_____ m_ l_____ g________ U-e-k- m- l-u-і- g-l-a-s-. -------------------------- Uletku my lyubіm gulyats’.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + valgevene (1-100) MP3 valgevene (1-100)
Videot ei leitud!

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...