Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   bn ঋতু এবং আবহাওয়া

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

১৬ [ষোল]

16 [Ṣōla]

ঋতু এবং আবহাওয়া

r̥tu ēbaṁ ābahā'ōẏā

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bengali Mängi Rohkem
Need on aastaajad: এই-ুলো হ- -িভ-ন-ন-ঋ-ু এ___ হ_ বি___ ঋ_ এ-গ-ল- হ- ব-ভ-ন-ন ঋ-ু --------------------- এইগুলো হল বিভিন্ন ঋতু 0
ē-igu-ō--ala b--h--na-r-tu ē______ h___ b_______ r̥__ ē-i-u-ō h-l- b-b-i-n- r-t- -------------------------- ē'igulō hala bibhinna r̥tu
Kevad, suvi, ব-ন--, ------ম ব____ গ্___ ব-ন-ত- গ-র-ষ-ম -------------- বসন্ত, গ্রীষ্ম 0
basant-- gr--ma b_______ g_____ b-s-n-a- g-ī-m- --------------- basanta, grīṣma
sügis ja talv. শর--এব----ত শ__ এ_ শী_ শ-ৎ এ-ং শ-ত ----------- শরৎ এবং শীত 0
ba-a--a,-gr--ma b_______ g_____ b-s-n-a- g-ī-m- --------------- basanta, grīṣma
Suvi on kuum. গ-রী-্ম-াল উ--ণ-৷ গ্_____ উ__ ৷ গ-র-ষ-ম-া- উ-্- ৷ ----------------- গ্রীষ্মকাল উষ্ণ ৷ 0
ba---t---grī--a b_______ g_____ b-s-n-a- g-ī-m- --------------- basanta, grīṣma
Suvel paistab päike. গ্রীষ্-কালে --র্য-র -লো--জ-ব---য়-৷ গ্_____ সূ___ আ_ উ___ হ_ ৷ গ-র-ষ-ম-া-ে স-র-য-র আ-ো উ-্-ল হ- ৷ ---------------------------------- গ্রীষ্মকালে সূর্যের আলো উজ্বল হয় ৷ 0
ś---ṯ-ē-aṁ--īta ś____ ē___ ś___ ś-r-ṯ ē-a- ś-t- --------------- śaraṯ ēbaṁ śīta
Suvel käime hea meelega jalutamas. আম-া --রী-্ম---- হা-টত--ভা-বা---৷ আ__ গ্_____ হাঁ__ ভা___ ৷ আ-র- গ-র-ষ-ম-া-ে হ-ঁ-ত- ভ-ল-া-ি ৷ --------------------------------- আমরা গ্রীষ্মকালে হাঁটতে ভালবাসি ৷ 0
ś---ṯ--b-----ta ś____ ē___ ś___ ś-r-ṯ ē-a- ś-t- --------------- śaraṯ ēbaṁ śīta
Talv on külm. শ-তকা--ঠা-্ডা ৷ শী___ ঠা__ ৷ শ-ত-া- ঠ-ণ-ড- ৷ --------------- শীতকাল ঠাণ্ডা ৷ 0
ś---ṯ ēb---ś-ta ś____ ē___ ś___ ś-r-ṯ ē-a- ś-t- --------------- śaraṯ ēbaṁ śīta
Talvel sajab lund või vihma. শীতকা---বর----়- ব--বৃষ-ট--হয় ৷ শী___ ব__ প_ বা বৃ__ হ_ ৷ শ-ত-া-ে ব-ফ প-়- ব- ব-ষ-ট- হ- ৷ ------------------------------- শীতকালে বরফ পড়ে বা বৃষ্টি হয় ৷ 0
grīṣmak-l---ṣ-a g_________ u___ g-ī-m-k-l- u-ṇ- --------------- grīṣmakāla uṣṇa
Talvel oleme hea meelega kodus. শীতক-লে----- ঘ---থা--- ভ----সি-৷ শী___ আ__ ঘ_ থা__ ভা___ ৷ শ-ত-া-ে আ-র- ঘ-ে থ-ক-ে ভ-ল-া-ি ৷ -------------------------------- শীতকালে আমরা ঘরে থাকতে ভালবাসি ৷ 0
gr-ṣm-k----u--a g_________ u___ g-ī-m-k-l- u-ṇ- --------------- grīṣmakāla uṣṇa
On külm. এখ-------- ৷ এ__ ঠা__ ৷ এ-ন ঠ-ণ-ড- ৷ ------------ এখন ঠাণ্ডা ৷ 0
grīṣm-k----u--a g_________ u___ g-ī-m-k-l- u-ṇ- --------------- grīṣmakāla uṣṇa
Sajab vihma. এ-ন--ৃষ--ি-----ে-৷ এ__ বৃ__ হ__ ৷ এ-ন ব-ষ-ট- হ-্-ে ৷ ------------------ এখন বৃষ্টি হচ্ছে ৷ 0
g--ṣ-akāl- --ry--a-ālō u-b--- h--a g_________ s______ ā__ u_____ h___ g-ī-m-k-l- s-r-ē-a ā-ō u-b-l- h-ẏ- ---------------------------------- grīṣmakālē sūryēra ālō ujbala haẏa
On tuuline. এখ- ঝড়--হ-ও-- -ইছ- ৷ এ__ ঝ_ হা__ ব__ ৷ এ-ন ঝ-ো হ-ও-া ব-ছ- ৷ -------------------- এখন ঝড়ো হাওয়া বইছে ৷ 0
gr-ṣ-a-------ry-r- āl--ujbala--aẏa g_________ s______ ā__ u_____ h___ g-ī-m-k-l- s-r-ē-a ā-ō u-b-l- h-ẏ- ---------------------------------- grīṣmakālē sūryēra ālō ujbala haẏa
On soe. এখন-গর--৷ এ__ গ__ ৷ এ-ন গ-ম ৷ --------- এখন গরম ৷ 0
g------āl--s---ē-- ālō u--ala h--a g_________ s______ ā__ u_____ h___ g-ī-m-k-l- s-r-ē-a ā-ō u-b-l- h-ẏ- ---------------------------------- grīṣmakālē sūryēra ālō ujbala haẏa
On päikesepaisteline. এখ--রোদ -ছ- ৷ এ__ রো_ আ_ ৷ এ-ন র-দ আ-ে ৷ ------------- এখন রোদ আছে ৷ 0
āma-ā--r---a--lē-hā-̐ṭ--ē--h---b-si ā____ g_________ h______ b________ ā-a-ā g-ī-m-k-l- h-m-ṭ-t- b-ā-a-ā-i ----------------------------------- āmarā grīṣmakālē hām̐ṭatē bhālabāsi
On selge. এ-ি ম-ো-ম (--দ-----------৷ এ_ ম___ (__ খু_ ক__ ৷ এ-ি ম-ো-ম (-ো- খ-ব ক-়-) ৷ -------------------------- এটি মনোরম (রোদ খুব কড়া) ৷ 0
ām----gr---ak-lē--ām-ṭ----bhāla---i ā____ g_________ h______ b________ ā-a-ā g-ī-m-k-l- h-m-ṭ-t- b-ā-a-ā-i ----------------------------------- āmarā grīṣmakālē hām̐ṭatē bhālabāsi
Kuidas on ilm täna? আজ----া-য়---ে-ন? আ_ আ____ কে___ আ- আ-হ-ও-া ক-ম-? ---------------- আজ আবহাওয়া কেমন? 0
āmar- -r-ṣm--ā-- -ā-̐--tē bh-l--āsi ā____ g_________ h______ b________ ā-a-ā g-ī-m-k-l- h-m-ṭ-t- b-ā-a-ā-i ----------------------------------- āmarā grīṣmakālē hām̐ṭatē bhālabāsi
Täna on külm. আজ ঠ--্---প-ছ- ৷ আ_ ঠা__ প__ ৷ আ- ঠ-ণ-ড- প-ছ- ৷ ---------------- আজ ঠাণ্ডা পড়ছে ৷ 0
śīt-kā----hāṇḍā ś_______ ṭ_____ ś-t-k-l- ṭ-ā-ḍ- --------------- śītakāla ṭhāṇḍā
Täna on soe. আ----গরম ---- ৷ আ__ গ__ প__ ৷ আ-ক- গ-ম প-ছ- ৷ --------------- আজকে গরম পড়ছে ৷ 0
śīt----a---āṇ-ā ś_______ ṭ_____ ś-t-k-l- ṭ-ā-ḍ- --------------- śītakāla ṭhāṇḍā

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...