Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   hy տարվա եղանակները և եղանակը

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

16 [տասնվեց]

16 [tasnvets’]

տարվա եղանակները և եղանակը

tarva yeghanaknery yev yeghanaky

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti armeenlane Mängi Rohkem
Need on aastaajad: Ս-------ր---ե-ա-ա-անե-ն---; Ս____ տ____ ե__________ ե__ Ս-ա-ք տ-ր-ա ե-ա-ա-ա-ե-ն ե-; --------------------------- Սրանք տարվա եղանականերն են; 0
ta-va ye--anak-e-y --v--e-han--y t____ y___________ y__ y________ t-r-a y-g-a-a-n-r- y-v y-g-a-a-y -------------------------------- tarva yeghanaknery yev yeghanaky
Kevad, suvi, գ-ր-ւն, -մ--, գ______ ա____ գ-ր-ւ-, ա-ա-, ------------- գարուն, ամառ, 0
t-r-a-y-gh-n-k--ry -ev-y--ha---y t____ y___________ y__ y________ t-r-a y-g-a-a-n-r- y-v y-g-a-a-y -------------------------------- tarva yeghanaknery yev yeghanaky
sügis ja talv. ա--ւ- --ձ-եռ: ա____ և ձ____ ա-ո-ն և ձ-ե-: ------------- աշուն և ձմեռ: 0
Sr-nk- -arv--y-gh--akan-rn ye-; S_____ t____ y____________ y___ S-a-k- t-r-a y-g-a-a-a-e-n y-n- ------------------------------- Srank’ tarva yeghanakanern yen;
Suvi on kuum. Ամռ-նը--ո--է: Ա_____ շ__ է_ Ա-ռ-ն- շ-գ է- ------------- Ամռանը շոգ է: 0
Sr--k’-tar-- --gha-ak-ne-n ---; S_____ t____ y____________ y___ S-a-k- t-r-a y-g-a-a-a-e-n y-n- ------------------------------- Srank’ tarva yeghanakanern yen;
Suvel paistab päike. Ա-ռ--ը-----ւ- է-արևը: Ա_____ շ_____ է ա____ Ա-ռ-ն- շ-ղ-ւ- է ա-և-: --------------------- Ամռանը շողում է արևը: 0
Srank---a--a yegh---k-n--n yen; S_____ t____ y____________ y___ S-a-k- t-r-a y-g-a-a-a-e-n y-n- ------------------------------- Srank’ tarva yeghanakanern yen;
Suvel käime hea meelega jalutamas. Ամռանը-հ--ու--ո- ե---գն-ւ- զ-ոսա---: Ա_____ հ________ ե__ գ____ զ________ Ա-ռ-ն- հ-ճ-ւ-ք-վ ե-ք գ-ո-մ զ-ո-ա-ք-: ------------------------------------ Ամռանը հաճույքով ենք գնում զբոսանքի: 0
garun,-a----, g_____ a_____ g-r-n- a-a-r- ------------- garun, amarr,
Talv on külm. Ձմռա-ը-----տ է: Ձ_____ ց____ է_ Ձ-ռ-ն- ց-ւ-տ է- --------------- Ձմռանը ցուրտ է: 0
gar--, a---r, g_____ a_____ g-r-n- a-a-r- ------------- garun, amarr,
Talvel sajab lund või vihma. Ձմռան--ձյո-ն -ամ -ն-ր--- գա-իս: Ձ_____ ձ____ կ__ ա____ է գ_____ Ձ-ռ-ն- ձ-ո-ն կ-մ ա-ձ-և է գ-լ-ս- ------------------------------- Ձմռանը ձյուն կամ անձրև է գալիս: 0
ga---,-a--rr, g_____ a_____ g-r-n- a-a-r- ------------- garun, amarr,
Talvel oleme hea meelega kodus. Ձ-ռան- ----ւ-ք---տան- -նք մնո--: Ձ_____ հ________ տ___ ե__ մ_____ Ձ-ռ-ն- հ-ճ-ւ-ք-վ տ-ն- ե-ք մ-ո-մ- -------------------------------- Ձմռանը հաճույքով տանն ենք մնում: 0
a---- y-- -----r a____ y__ d_____ a-h-n y-v d-m-r- ---------------- ashun yev dzmerr
On külm. Ցու-տ--: Ց____ է_ Ց-ւ-տ է- -------- Ցուրտ է: 0
as--n y-- -z---r a____ y__ d_____ a-h-n y-v d-m-r- ---------------- ashun yev dzmerr
Sajab vihma. Ա-ձր--- գ----: Ա____ է գ_____ Ա-ձ-և է գ-լ-ս- -------------- Անձրև է գալիս: 0
a--u--y-----me-r a____ y__ d_____ a-h-n y-v d-m-r- ---------------- ashun yev dzmerr
On tuuline. Քամ-- է: Ք____ է_ Ք-մ-տ է- -------- Քամոտ է: 0
A--ran--sh-- e A______ s___ e A-r-a-y s-o- e -------------- Amrrany shog e
On soe. Տա--է: Տ__ է_ Տ-ք է- ------ Տաք է: 0
A--r-ny--hog-e A______ s___ e A-r-a-y s-o- e -------------- Amrrany shog e
On päikesepaisteline. Արև-- -: Ա____ է_ Ա-և-տ է- -------- Արևոտ է: 0
A----n- ---g e A______ s___ e A-r-a-y s-o- e -------------- Amrrany shog e
On selge. Ա-և-- -: Ա____ է_ Ա-և-տ է- -------- Արևոտ է: 0
A--r-ny -hog-u- e----vy A______ s______ e a____ A-r-a-y s-o-h-m e a-e-y ----------------------- Amrrany shoghum e arevy
Kuidas on ilm täna? Եղ--ակ--ի---ե՞- է--յ-օր: Ե______ ի______ է ա_____ Ե-ա-ա-ն ի-չ-ե-ս է ա-ս-ր- ------------------------ Եղանակն ինչպե՞ս է այսօր: 0
A-r-any s-og-u-------vy A______ s______ e a____ A-r-a-y s-o-h-m e a-e-y ----------------------- Amrrany shoghum e arevy
Täna on külm. Ա-սօ--ց-ւ-- -: Ա____ ց____ է_ Ա-ս-ր ց-ւ-տ է- -------------- Այսօր ցուրտ է: 0
A----ny-sh-g-u--- a-evy A______ s______ e a____ A-r-a-y s-o-h-m e a-e-y ----------------------- Amrrany shoghum e arevy
Täna on soe. Ա---ր-տ---է: Ա____ տ__ է_ Ա-ս-ր տ-ք է- ------------ Այսօր տաք է: 0
Am---ny -a-hu-k’-- -enk--g-u- zb-sa---i A______ h_________ y____ g___ z________ A-r-a-y h-c-u-k-o- y-n-’ g-u- z-o-a-k-i --------------------------------------- Amrrany hachuyk’ov yenk’ gnum zbosank’i

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + armeenlane (1-100) MP3 armeenlane (1-100)
Videot ei leitud!

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...