Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   mr ऋतू आणि हवामान

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

१६ [सोळा]

16 [Sōḷā]

ऋतू आणि हवामान

r̥tū āṇi havāmāna

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti marati Mängi Rohkem
Need on aastaajad: ह---तू आह-त. हे ऋ_ आ___ ह- ऋ-ू आ-े-. ------------ हे ऋतू आहेत. 0
r-tū -ṇ- h-v---na r̥__ ā__ h_______ r-t- ā-i h-v-m-n- ----------------- r̥tū āṇi havāmāna
Kevad, suvi, व--त- उन-हाळा, व___ उ____ व-ं-, उ-्-ा-ा- -------------- वसंत, उन्हाळा, 0
r̥tū ā---h-v--āna r̥__ ā__ h_______ r-t- ā-i h-v-m-n- ----------------- r̥tū āṇi havāmāna
sügis ja talv. शर---ण- -ि-ा--. श__ आ_ हि___ श-द आ-ि ह-व-ळ-. --------------- शरद आणि हिवाळा. 0
h- ------h-t-. h_ r̥__ ā_____ h- r-t- ā-ē-a- -------------- hē r̥tū āhēta.
Suvi on kuum. उ--हा---ात-ह-ा---दार--सते. उ_____ ह_ ऊ___ अ___ उ-्-ा-्-ा- ह-ा ऊ-द-र अ-त-. -------------------------- उन्हाळ्यात हवा ऊबदार असते. 0
hē r--ū ā---a. h_ r̥__ ā_____ h- r-t- ā-ē-a- -------------- hē r̥tū āhēta.
Suvel paistab päike. उ--ह--्--त सू--- तळ--ो. उ_____ सू__ त____ उ-्-ा-्-ा- स-र-य त-प-ो- ----------------------- उन्हाळ्यात सूर्य तळपतो. 0
hē ---ū ā-ēt-. h_ r̥__ ā_____ h- r-t- ā-ē-a- -------------- hē r̥tū āhēta.
Suvel käime hea meelega jalutamas. आम्हा-ा -बद-- ह--- -िर---ा --यल- आव-ते. आ___ ऊ___ ह__ फि___ जा__ आ____ आ-्-ा-ा ऊ-द-र ह-े- फ-र-य-ा ज-य-ा आ-ड-े- --------------------------------------- आम्हाला ऊबदार हवेत फिरायला जायला आवडते. 0
Vasan--, -nh-ḷā, V_______ u______ V-s-n-a- u-h-ḷ-, ---------------- Vasanta, unhāḷā,
Talv on külm. ह-व-ळ-------- थ-डग-र --त-. हि____ ह_ थं___ अ___ ह-व-ळ-य-त ह-ा थ-ड-ा- अ-त-. -------------------------- हिवाळ्यात हवा थंडगार असते. 0
V-s-nt-- -n--ḷā, V_______ u______ V-s-n-a- u-h-ḷ-, ---------------- Vasanta, unhāḷā,
Talvel sajab lund või vihma. ह-व---या- बर-फ -ि-वा -ाऊ- प-त-. हि____ ब__ किं_ पा__ प___ ह-व-ळ-य-त ब-्- क-ं-ा प-ऊ- प-त-. ------------------------------- हिवाळ्यात बर्फ किंवा पाऊस पडतो. 0
Va-a-ta- u-h-ḷ-, V_______ u______ V-s-n-a- u-h-ḷ-, ---------------- Vasanta, unhāḷā,
Talvel oleme hea meelega kodus. आम--ाल---िवाळ--ात --ा- ----- -व-त-. आ___ हि____ घ__ रा__ आ____ आ-्-ा-ा ह-व-ळ-य-त घ-ा- र-ह-े आ-ड-े- ----------------------------------- आम्हाला हिवाळ्यात घरात राहणे आवडते. 0
ś--a-----i -i-āḷ-. ś_____ ā__ h______ ś-r-d- ā-i h-v-ḷ-. ------------------ śarada āṇi hivāḷā.
On külm. थंड आ-े. थं_ आ__ थ-ड आ-े- -------- थंड आहे. 0
ś-r-d---ṇ--h-v-ḷā. ś_____ ā__ h______ ś-r-d- ā-i h-v-ḷ-. ------------------ śarada āṇi hivāḷā.
Sajab vihma. प--स-प---आहे. पा__ प__ आ__ प-ऊ- प-त आ-े- ------------- पाऊस पडत आहे. 0
śarada -ṇi--i--ḷā. ś_____ ā__ h______ ś-r-d- ā-i h-v-ḷ-. ------------------ śarada āṇi hivāḷā.
On tuuline. व-र--स-टल- आ-े. वा_ सु__ आ__ व-र- स-ट-ा आ-े- --------------- वारा सुटला आहे. 0
U---ḷy-t----vā--b---r---sa--. U________ h___ ū______ a_____ U-h-ḷ-ā-a h-v- ū-a-ā-a a-a-ē- ----------------------------- Unhāḷyāta havā ūbadāra asatē.
On soe. हवेत-------आह-. ह__ उ__ आ__ ह-े- उ-्-ा आ-े- --------------- हवेत उष्मा आहे. 0
U----y-ta h---------r---sa--. U________ h___ ū______ a_____ U-h-ḷ-ā-a h-v- ū-a-ā-a a-a-ē- ----------------------------- Unhāḷyāta havā ūbadāra asatē.
On päikesepaisteline. उन आ--. उ_ आ__ उ- आ-े- ------- उन आहे. 0
U---ḷyā-a-h-vā --adāra-asa-ē. U________ h___ ū______ a_____ U-h-ḷ-ā-a h-v- ū-a-ā-a a-a-ē- ----------------------------- Unhāḷyāta havā ūbadāra asatē.
On selge. आल-ह--दायक-ह-- -हे. आ______ ह_ आ__ आ-्-ा-द-य- ह-ा आ-े- ------------------- आल्हाददायक हवा आहे. 0
Unh---ā-- sū--a taḷ-p-tō. U________ s____ t________ U-h-ḷ-ā-a s-r-a t-ḷ-p-t-. ------------------------- Unhāḷyāta sūrya taḷapatō.
Kuidas on ilm täna? आ- हव-मान -स--आह-? आ_ ह___ क_ आ__ आ- ह-ा-ा- क-े आ-े- ------------------ आज हवामान कसे आहे? 0
Unh-ḷ---a-sū-y----ḷ-patō. U________ s____ t________ U-h-ḷ-ā-a s-r-a t-ḷ-p-t-. ------------------------- Unhāḷyāta sūrya taḷapatō.
Täna on külm. आज थं-ी --े. आ_ थं_ आ__ आ- थ-ड- आ-े- ------------ आज थंडी आहे. 0
Unh-ḷ-ā----ū-y--t-----tō. U________ s____ t________ U-h-ḷ-ā-a s-r-a t-ḷ-p-t-. ------------------------- Unhāḷyāta sūrya taḷapatō.
Täna on soe. आ----म-----. आ_ ग__ आ__ आ- ग-म- आ-े- ------------ आज गरमी आहे. 0
Ā----ā ūbadār- h---ta-p-i-ā-alā------- āv---t-. Ā_____ ū______ h_____ p________ j_____ ā_______ Ā-h-l- ū-a-ā-a h-v-t- p-i-ā-a-ā j-y-l- ā-a-a-ē- ----------------------------------------------- Āmhālā ūbadāra havēta phirāyalā jāyalā āvaḍatē.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + marati (1-100) MP3 marati (1-100)
Videot ei leitud!

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...