Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   ro Anotimpuri şi vreme

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

16 [şaisprezece]

Anotimpuri şi vreme

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Need on aastaajad: Ace--e---u---a-ot--p--il-: A______ s___ a____________ A-e-t-a s-n- a-o-i-p-r-l-: -------------------------- Acestea sunt anotimpurile: 0
Kevad, suvi, p-im--a-a-----a, p_________ v____ p-i-ă-a-a- v-r-, ---------------- primăvara, vara, 0
sügis ja talv. toamna şi ----a. t_____ ş_ i_____ t-a-n- ş- i-r-a- ---------------- toamna şi iarna. 0
Suvi on kuum. Vara-es-e f-er--n--. V___ e___ f_________ V-r- e-t- f-e-b-n-e- -------------------- Vara este fierbinte. 0
Suvel paistab päike. V-ra-bat- -oa--l-. V___ b___ s_______ V-r- b-t- s-a-e-e- ------------------ Vara bate soarele. 0
Suvel käime hea meelega jalutamas. Var--me-ge- ---ne---i-b-m--u ------e. V___ m_____ s_ n_ p______ c_ p_______ V-r- m-r-e- s- n- p-i-b-m c- p-ă-e-e- ------------------------------------- Vara mergem să ne plimbăm cu plăcere. 0
Talv on külm. Ia-n---ste rece. I____ e___ r____ I-r-a e-t- r-c-. ---------------- Iarna este rece. 0
Talvel sajab lund või vihma. Ia-n----n-e -au pl---. I____ n____ s__ p_____ I-r-a n-n-e s-u p-o-ă- ---------------------- Iarna ninge sau plouă. 0
Talvel oleme hea meelega kodus. Ia--- stă- cu -l--er---ca--. I____ s___ c_ p______ a_____ I-r-a s-ă- c- p-ă-e-e a-a-ă- ---------------------------- Iarna stăm cu plăcere acasă. 0
On külm. Est--r---. E___ r____ E-t- r-c-. ---------- Este rece. 0
Sajab vihma. Plou-. P_____ P-o-ă- ------ Plouă. 0
On tuuline. Ba-e--â-tu-. B___ v______ B-t- v-n-u-. ------------ Bate vântul. 0
On soe. E--e -a--. E___ c____ E-t- c-l-. ---------- Este cald. 0
On päikesepaisteline. E--- î---rit. E___ î_______ E-t- î-s-r-t- ------------- Este însorit. 0
On selge. Es-- se---. E___ s_____ E-t- s-n-n- ----------- Este senin. 0
Kuidas on ilm täna? C-m ---e-a---zi -re---? C__ e___ a_____ v______ C-m e-t- a-t-z- v-e-e-? ----------------------- Cum este astăzi vremea? 0
Täna on külm. A-t-----ste-r-c-. A_____ e___ r____ A-t-z- e-t- r-c-. ----------------- Astăzi este rece. 0
Täna on soe. Astăz- e--- c---. A_____ e___ c____ A-t-z- e-t- c-l-. ----------------- Astăzi este cald. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rumeenia (1-100) MP3 rumeenia (1-100)
Videot ei leitud!

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...