Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   uk Пори року і погода

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

16 [шістнадцять]

16 [shistnadtsyatʹ]

Пори року і погода

Pory roku i pohoda

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Need on aastaajad: Ц- п--и -о--: Ц_ п___ р____ Ц- п-р- р-к-: ------------- Це пори року: 0
Por- ro-u i---ho-a P___ r___ i p_____ P-r- r-k- i p-h-d- ------------------ Pory roku i pohoda
Kevad, suvi, Вес--, ----. В_____ л____ В-с-а- л-т-. ------------ Весна, літо. 0
Po-- r--u --po-o-a P___ r___ i p_____ P-r- r-k- i p-h-d- ------------------ Pory roku i pohoda
sügis ja talv. О-і-ь-- з-ма. О____ і з____ О-і-ь і з-м-. ------------- Осінь і зима. 0
Tse-p-r---o-u: T__ p___ r____ T-e p-r- r-k-: -------------- Tse pory roku:
Suvi on kuum. Літо гар--е. Л___ г______ Л-т- г-р-ч-. ------------ Літо гаряче. 0
T-----ry ----: T__ p___ r____ T-e p-r- r-k-: -------------- Tse pory roku:
Suvel paistab päike. Вл---у світ-ть---н-е. В_____ с______ с_____ В-і-к- с-і-и-ь с-н-е- --------------------- Влітку світить сонце. 0
T-- -or- rok-: T__ p___ r____ T-e p-r- r-k-: -------------- Tse pory roku:
Suvel käime hea meelega jalutamas. В----- -и -х-ч--г-ля---. В_____ м_ о____ г_______ В-і-к- м- о-о-е г-л-є-о- ------------------------ Влітку ми охоче гуляємо. 0
V---a---i--. V_____ l____ V-s-a- l-t-. ------------ Vesna, lito.
Talv on külm. З-м- х---дна. З___ х_______ З-м- х-л-д-а- ------------- Зима холодна. 0
V---a- li--. V_____ l____ V-s-a- l-t-. ------------ Vesna, lito.
Talvel sajab lund või vihma. Взим---падає -ніг-а-о йд---о-. В_____ п____ с___ а__ й__ д___ В-и-к- п-д-є с-і- а-о й-е д-щ- ------------------------------ Взимку падає сніг або йде дощ. 0
Ve-n-- lito. V_____ l____ V-s-a- l-t-. ------------ Vesna, lito.
Talvel oleme hea meelega kodus. Взи----ми-ох-че-з----ає-ос- вд--а. В_____ м_ о____ з__________ в_____ В-и-к- м- о-о-е з-л-ш-є-о-я в-о-а- ---------------------------------- Взимку ми охоче залишаємося вдома. 0
Osi-- ------. O____ i z____ O-i-ʹ i z-m-. ------------- Osinʹ i zyma.
On külm. Холод--. Х_______ Х-л-д-о- -------- Холодно. 0
Os----i---ma. O____ i z____ O-i-ʹ i z-m-. ------------- Osinʹ i zyma.
Sajab vihma. Пада--д--. П____ д___ П-д-є д-щ- ---------- Падає дощ. 0
Osin- - ----. O____ i z____ O-i-ʹ i z-m-. ------------- Osinʹ i zyma.
On tuuline. Ві----о. В_______ В-т-я-о- -------- Вітряно. 0
Li-o ------h-. L___ h________ L-t- h-r-a-h-. -------------- Lito haryache.
On soe. Те--о. Т_____ Т-п-о- ------ Тепло. 0
Lit---ar---he. L___ h________ L-t- h-r-a-h-. -------------- Lito haryache.
On päikesepaisteline. С------. С_______ С-н-ч-о- -------- Сонячно. 0
Lit--haryach-. L___ h________ L-t- h-r-a-h-. -------------- Lito haryache.
On selge. Яс--. Я____ Я-н-. ----- Ясно. 0
V--tku -v--y---s--ts-. V_____ s______ s______ V-i-k- s-i-y-ʹ s-n-s-. ---------------------- Vlitku svitytʹ sontse.
Kuidas on ilm täna? Я----ь-год-і-по-о--? Я__ с_______ п______ Я-а с-о-о-н- п-г-д-? -------------------- Яка сьогодні погода? 0
Vlit-- ---t----so-tse. V_____ s______ s______ V-i-k- s-i-y-ʹ s-n-s-. ---------------------- Vlitku svitytʹ sontse.
Täna on külm. С-ого--і-хо--дн-. С_______ х_______ С-о-о-н- х-л-д-о- ----------------- Сьогодні холодно. 0
Vl--k--s--tyt- --ntse. V_____ s______ s______ V-i-k- s-i-y-ʹ s-n-s-. ---------------------- Vlitku svitytʹ sontse.
Täna on soe. Сьо--д-- --п--. С_______ т_____ С-о-о-н- т-п-о- --------------- Сьогодні тепло. 0
Vli----my --hoc-e -----ye-o. V_____ m_ o______ h_________ V-i-k- m- o-h-c-e h-l-a-e-o- ---------------------------- Vlitku my okhoche hulyayemo.

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...