Vestmik

et Suurpuhastus   »   ja 掃除

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [十八]

18 [Jū hachi]

掃除

sōji

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti jaapani Mängi Rohkem
Täna on laupäev. 今日は 土曜日 です 。 今日は 土曜日 です 。 今日は 土曜日 です 。 今日は 土曜日 です 。 今日は 土曜日 です 。 0
s-ji s___ s-j- ---- sōji
Täna on meil aega. 今日は 時間が あります 。 今日は 時間が あります 。 今日は 時間が あります 。 今日は 時間が あります 。 今日は 時間が あります 。 0
s--i s___ s-j- ---- sōji
Täna koristame me korterit. 今日は アパートの 掃除を します 。 今日は アパートの 掃除を します 。 今日は アパートの 掃除を します 。 今日は アパートの 掃除を します 。 今日は アパートの 掃除を します 。 0
kyō wa-doy-bides-. k__ w_ d__________ k-ō w- d-y-b-d-s-. ------------------ kyō wa doyōbidesu.
Ma puhastan vannituba. 私は 風呂場を 掃除 します 。 私は 風呂場を 掃除 します 。 私は 風呂場を 掃除 します 。 私は 風呂場を 掃除 します 。 私は 風呂場を 掃除 します 。 0
k-ō -a --yōb-de--. k__ w_ d__________ k-ō w- d-y-b-d-s-. ------------------ kyō wa doyōbidesu.
Mu mees peseb autot. 夫は 車を 洗います 。 夫は 車を 洗います 。 夫は 車を 洗います 。 夫は 車を 洗います 。 夫は 車を 洗います 。 0
k-ō wa -oy-bi--su. k__ w_ d__________ k-ō w- d-y-b-d-s-. ------------------ kyō wa doyōbidesu.
Lapsed puhastavad jalgrattaid. 子供達は 自転車を きれいに します 。 子供達は 自転車を きれいに します 。 子供達は 自転車を きれいに します 。 子供達は 自転車を きれいに します 。 子供達は 自転車を きれいに します 。 0
k-ō--a jik-n ga -r-m--u. k__ w_ j____ g_ a_______ k-ō w- j-k-n g- a-i-a-u- ------------------------ kyō wa jikan ga arimasu.
Vanaema kastab lilli. おばあちゃんは 花に 水を やります 。 おばあちゃんは 花に 水を やります 。 おばあちゃんは 花に 水を やります 。 おばあちゃんは 花に 水を やります 。 おばあちゃんは 花に 水を やります 。 0
kyō wa -ik----a -r--as-. k__ w_ j____ g_ a_______ k-ō w- j-k-n g- a-i-a-u- ------------------------ kyō wa jikan ga arimasu.
Lapsed koristavad lastetoa ära. 子供達は 子供部屋を 片付けます 。 子供達は 子供部屋を 片付けます 。 子供達は 子供部屋を 片付けます 。 子供達は 子供部屋を 片付けます 。 子供達は 子供部屋を 片付けます 。 0
k----a--i-a- ga---ima-u. k__ w_ j____ g_ a_______ k-ō w- j-k-n g- a-i-a-u- ------------------------ kyō wa jikan ga arimasu.
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. 夫は 自分の 机を 片付けます 。 夫は 自分の 机を 片付けます 。 夫は 自分の 机を 片付けます 。 夫は 自分の 机を 片付けます 。 夫は 自分の 机を 片付けます 。 0
k-- w---p-to--o -ō-- o --i----. k__ w_ a____ n_ s___ o s_______ k-ō w- a-ā-o n- s-j- o s-i-a-u- ------------------------------- kyō wa apāto no sōji o shimasu.
Mina panen riided pesumasinasse. 私は 洗濯物を 洗濯機に 入れます 。 私は 洗濯物を 洗濯機に 入れます 。 私は 洗濯物を 洗濯機に 入れます 。 私は 洗濯物を 洗濯機に 入れます 。 私は 洗濯物を 洗濯機に 入れます 。 0
ky- wa apā-- -o-s-j-----h---s-. k__ w_ a____ n_ s___ o s_______ k-ō w- a-ā-o n- s-j- o s-i-a-u- ------------------------------- kyō wa apāto no sōji o shimasu.
Ma riputan pesu üles. 私は 洗濯物を 干します 。 私は 洗濯物を 干します 。 私は 洗濯物を 干します 。 私は 洗濯物を 干します 。 私は 洗濯物を 干します 。 0
kyō ---a--t- no s-j- - s-imas-. k__ w_ a____ n_ s___ o s_______ k-ō w- a-ā-o n- s-j- o s-i-a-u- ------------------------------- kyō wa apāto no sōji o shimasu.
Ma triigin pesu. 私は 洗濯物に アイロンを かけます 。 私は 洗濯物に アイロンを かけます 。 私は 洗濯物に アイロンを かけます 。 私は 洗濯物に アイロンを かけます 。 私は 洗濯物に アイロンを かけます 。 0
wa---hi-wa ---o-ba-o--ōj- shi-a--. w______ w_ f______ o s___ s_______ w-t-s-i w- f-r---a o s-j- s-i-a-u- ---------------------------------- watashi wa furo-ba o sōji shimasu.
Aknad on mustad. 窓が 汚れて います 。 窓が 汚れて います 。 窓が 汚れて います 。 窓が 汚れて います 。 窓が 汚れて います 。 0
w-t-shi -- -u-o-b--o----i shima-u. w______ w_ f______ o s___ s_______ w-t-s-i w- f-r---a o s-j- s-i-a-u- ---------------------------------- watashi wa furo-ba o sōji shimasu.
Põrand on must. 床が 汚れて います 。 床が 汚れて います 。 床が 汚れて います 。 床が 汚れて います 。 床が 汚れて います 。 0
w-tas-- -a -uro--a-- sōji s-i---u. w______ w_ f______ o s___ s_______ w-t-s-i w- f-r---a o s-j- s-i-a-u- ---------------------------------- watashi wa furo-ba o sōji shimasu.
Nõud on mustad. 食器が 汚れて います 。 食器が 汚れて います 。 食器が 汚れて います 。 食器が 汚れて います 。 食器が 汚れて います 。 0
otto -a -ur-m- o ar-imas-. o___ w_ k_____ o a________ o-t- w- k-r-m- o a-a-m-s-. -------------------------- otto wa kuruma o araimasu.
Kes aknad ära peseb? だれが 窓掃除を します か ? だれが 窓掃除を します か ? だれが 窓掃除を します か ? だれが 窓掃除を します か ? だれが 窓掃除を します か ? 0
o-------k-r--- o---a--a-u. o___ w_ k_____ o a________ o-t- w- k-r-m- o a-a-m-s-. -------------------------- otto wa kuruma o araimasu.
Kes võtab tolmu? だれが 掃除機を かけます か ? だれが 掃除機を かけます か ? だれが 掃除機を かけます か ? だれが 掃除機を かけます か ? だれが 掃除機を かけます か ? 0
o--o-w- k-r--a - ar---a-u. o___ w_ k_____ o a________ o-t- w- k-r-m- o a-a-m-s-. -------------------------- otto wa kuruma o araimasu.
Kes peseb nõud? だれが 食器を 洗います か ? だれが 食器を 洗います か ? だれが 食器を 洗います か ? だれが 食器を 洗います か ? だれが 食器を 洗います か ? 0
k-do---a----wa --te---- o-k------i---ima-u. k__________ w_ j_______ o k____ n_ s_______ k-d-m-d-c-i w- j-t-n-h- o k-r-i n- s-i-a-u- ------------------------------------------- kodomodachi wa jitensha o kirei ni shimasu.

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!