Vestmik

et Suurpuhastus   »   ko 집 청소

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [열여덟]

18 [yeol-yeodeolb]

집 청소

jib cheongso

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti korea Mängi Rohkem
Täna on laupäev. 오늘은 ---이에요. 오__ 토______ 오-은 토-일-에-. ----------- 오늘은 토요일이에요. 0
j---c---ng-o j__ c_______ j-b c-e-n-s- ------------ jib cheongso
Täna on meil aega. 우-는 -늘 시간---어요. 우__ 오_ 시__ 있___ 우-는 오- 시-이 있-요- --------------- 우리는 오늘 시간이 있어요. 0
ji- ch---g-o j__ c_______ j-b c-e-n-s- ------------ jib cheongso
Täna koristame me korterit. 우리- 오늘---트- -소-고----. 우__ 오_ 아___ 청___ 있___ 우-는 오- 아-트- 청-하- 있-요- --------------------- 우리는 오늘 아파트를 청소하고 있어요. 0
o--ul-e-n -oy--l-ie--. o________ t___________ o-e-l-e-n t-y-i---e-o- ---------------------- oneul-eun toyoil-ieyo.
Ma puhastan vannituba. 저---장-을--소하--있어요. 저_ 화___ 청___ 있___ 저- 화-실- 청-하- 있-요- ----------------- 저는 화장실을 청소하고 있어요. 0
o-eu---u- t---il--eyo. o________ t___________ o-e-l-e-n t-y-i---e-o- ---------------------- oneul-eun toyoil-ieyo.
Mu mees peseb autot. 제---- -차하고-있어-. 제 남__ 세___ 있___ 제 남-은 세-하- 있-요- --------------- 제 남편은 세차하고 있어요. 0
one-l---- ---oi------. o________ t___________ o-e-l-e-n t-y-i---e-o- ---------------------- oneul-eun toyoil-ieyo.
Lapsed puhastavad jalgrattaid. 아--- 자-거를 닦고---요. 아___ 자___ 닦_ 있___ 아-들- 자-거- 닦- 있-요- ----------------- 아이들은 자전거를 닦고 있어요. 0
u-i--un--neul-siga--i is--e-y-. u______ o____ s______ i________ u-i-e-n o-e-l s-g-n-i i-s-e-y-. ------------------------------- ulineun oneul sigan-i iss-eoyo.
Vanaema kastab lilli. 할-니--꽃에 -을--- 계세요. 할___ 꽃_ 물_ 주_ 계___ 할-니- 꽃- 물- 주- 계-요- ------------------ 할머니는 꽃에 물을 주고 계세요. 0
ul-n------eu- --------i---e---. u______ o____ s______ i________ u-i-e-n o-e-l s-g-n-i i-s-e-y-. ------------------------------- ulineun oneul sigan-i iss-eoyo.
Lapsed koristavad lastetoa ära. 아이-- 아-들---- 치----어요. 아___ 아___ 방_ 치__ 있___ 아-들- 아-들- 방- 치-고 있-요- --------------------- 아이들은 아이들의 방을 치우고 있어요. 0
uli-eun----ul -igan-i i-s--o-o. u______ o____ s______ i________ u-i-e-n o-e-l s-g-n-i i-s-e-y-. ------------------------------- ulineun oneul sigan-i iss-eoyo.
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. 제-남-은 자-의--상- 정리하고 있어-. 제 남__ 자__ 책__ 정___ 있___ 제 남-은 자-의 책-을 정-하- 있-요- ----------------------- 제 남편은 자기의 책상을 정리하고 있어요. 0
ul---u- o---l----t--l--l-c---n-soh--o --s-e---. u______ o____ a_________ c___________ i________ u-i-e-n o-e-l a-a-e-l-u- c-e-n-s-h-g- i-s-e-y-. ----------------------------------------------- ulineun oneul apateuleul cheongsohago iss-eoyo.
Mina panen riided pesumasinasse. 저- 빨래를---기-------요. 저_ 빨__ 세___ 넣_ 있___ 저- 빨-를 세-기- 넣- 있-요- ------------------- 저는 빨래를 세탁기에 넣고 있어요. 0
u-i-e-n -neu- ap-te---------o-gs-ha---i----oyo. u______ o____ a_________ c___________ i________ u-i-e-n o-e-l a-a-e-l-u- c-e-n-s-h-g- i-s-e-y-. ----------------------------------------------- ulineun oneul apateuleul cheongsohago iss-eoyo.
Ma riputan pesu üles. 저는 --- ----어요. 저_ 빨__ 널_ 있___ 저- 빨-를 널- 있-요- -------------- 저는 빨래를 널고 있어요. 0
ul-n-u- o-eul a-a-eu--u- -heo--sohago-is---o-o. u______ o____ a_________ c___________ i________ u-i-e-n o-e-l a-a-e-l-u- c-e-n-s-h-g- i-s-e-y-. ----------------------------------------------- ulineun oneul apateuleul cheongsohago iss-eoyo.
Ma triigin pesu. 저는 ---을 -고-있어-. 저_ 다___ 하_ 있___ 저- 다-질- 하- 있-요- --------------- 저는 다림질을 하고 있어요. 0
jeoneun -wa-a-gs-l-e-----e-ng-o--g------e-y-. j______ h_____________ c___________ i________ j-o-e-n h-a-a-g-i---u- c-e-n-s-h-g- i-s-e-y-. --------------------------------------------- jeoneun hwajangsil-eul cheongsohago iss-eoyo.
Aknad on mustad. 창문들- ----. 창___ 더____ 창-들- 더-워-. ---------- 창문들이 더러워요. 0
je-n--n --a----s-----l ch--n-----go-i-s-e-y-. j______ h_____________ c___________ i________ j-o-e-n h-a-a-g-i---u- c-e-n-s-h-g- i-s-e-y-. --------------------------------------------- jeoneun hwajangsil-eul cheongsohago iss-eoyo.
Põrand on must. 바-이 -러-요. 바__ 더____ 바-이 더-워-. --------- 바닥이 더러워요. 0
j-----n--w--a--sil---l-c--on-so---- --s-----. j______ h_____________ c___________ i________ j-o-e-n h-a-a-g-i---u- c-e-n-s-h-g- i-s-e-y-. --------------------------------------------- jeoneun hwajangsil-eul cheongsohago iss-eoyo.
Nõud on mustad. 그릇들--더---. 그___ 더____ 그-들- 더-워-. ---------- 그릇들이 더러워요. 0
j- -a-p-eon-e-- s---a-a---is------. j_ n___________ s________ i________ j- n-m-y-o---u- s-c-a-a-o i-s-e-y-. ----------------------------------- je nampyeon-eun sechahago iss-eoyo.
Kes aknad ära peseb? 누가 창-- -아-? 누_ 창__ 닦___ 누- 창-을 닦-요- ----------- 누가 창문을 닦아요? 0
je---m-yeon--u--sec-ah-go-----e-yo. j_ n___________ s________ i________ j- n-m-y-o---u- s-c-a-a-o i-s-e-y-. ----------------------------------- je nampyeon-eun sechahago iss-eoyo.
Kes võtab tolmu? 누- 청--- --요? 누_ 청___ 돌___ 누- 청-기- 돌-요- ------------ 누가 청소기를 돌려요? 0
je -ampy-o---u- --chah-go -s---o-o. j_ n___________ s________ i________ j- n-m-y-o---u- s-c-a-a-o i-s-e-y-. ----------------------------------- je nampyeon-eun sechahago iss-eoyo.
Kes peseb nõud? 누--설----해-? 누_ 설___ 해__ 누- 설-지- 해-? ----------- 누가 설거지를 해요? 0
ai---l---n -aj---ge---ul --kkgo i---eoy-. a_________ j____________ d_____ i________ a-d-u---u- j-j-o-g-o-e-l d-k-g- i-s-e-y-. ----------------------------------------- aideul-eun jajeongeoleul dakkgo iss-eoyo.

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!