Vestmik

et Small Talk 3   »   be Гутарка 3

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

22 [дваццаць два]

22 [dvatstsats’ dva]

Гутарка 3

Gutarka 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? Вы -у-ы--? В_ к______ В- к-р-ц-? ---------- Вы курыце? 0
Gu-a--a-3 G______ 3 G-t-r-a 3 --------- Gutarka 3
Varem jah. Р-не--–-т-к. Р____ – т___ Р-н-й – т-к- ------------ Раней – так. 0
Gu-ar---3 G______ 3 G-t-r-a 3 --------- Gutarka 3
Aga enam ma ei suitseta. А-- -япе-----оль--н- --р-. А__ ц____ я б____ н_ к____ А-е ц-п-р я б-л-ш н- к-р-. -------------------------- Але цяпер я больш не куру. 0
Vy k-ry-s-? V_ k_______ V- k-r-t-e- ----------- Vy kurytse?
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? Вам-не-будз- з--і-а-ь,-ка-- я --к-ру? В__ н_ б____ з________ к___ я з______ В-м н- б-д-е з-м-н-ц-, к-л- я з-к-р-? ------------------------------------- Вам не будзе замінаць, калі я закуру? 0
Vy -uryt-e? V_ k_______ V- k-r-t-e- ----------- Vy kurytse?
Ei, absoluutselt mitte. Н-, -у-ім --. Н__ з____ н__ Н-, з-с-м н-. ------------- Не, зусім не. 0
V- ku-ytse? V_ k_______ V- k-r-t-e- ----------- Vy kurytse?
See ei häiri mind. Мн---эта-не-з--і--е. М__ г___ н_ з_______ М-е г-т- н- з-м-н-е- -------------------- Мне гэта не замінае. 0
Ran-- –-ta-. R____ – t___ R-n-y – t-k- ------------ Raney – tak.
Joote te midagi? Вы--ец---то-небу--ь? В______ ш___________ В-п-е-е ш-о-н-б-д-ь- -------------------- Вып’еце што-небудзь? 0
R--e--- ---. R____ – t___ R-n-y – t-k- ------------ Raney – tak.
Üks konjak? Ка--я--? К_______ К-н-я-у- -------- Каньяку? 0
Ra-e--–-tak. R____ – t___ R-n-y – t-k- ------------ Raney – tak.
Ei, pigem üks õlu. Н-, -еп- пів-. Н__ л___ п____ Н-, л-п- п-в-. -------------- Не, лепш піва. 0
Al- -syaper ---b-l’-h n---u--. A__ t______ y_ b_____ n_ k____ A-e t-y-p-r y- b-l-s- n- k-r-. ------------------------------ Ale tsyaper ya bol’sh ne kuru.
Reisite te palju? В--шма- па---о--ічаец-? В_ ш___ п______________ В- ш-а- п-д-р-ж-і-а-ц-? ----------------------- Вы шмат падарожнічаеце? 0
A----syape---a--ol-sh----ku--. A__ t______ y_ b_____ n_ k____ A-e t-y-p-r y- b-l-s- n- k-r-. ------------------------------ Ale tsyaper ya bol’sh ne kuru.
Jah, peamiselt on need tööreisid. Так, -асц-й -- ўс- ---а--а-а-дзіро-к-. Т___ ч_____ з_ ў__ г___ к_____________ Т-к- ч-с-е- з- ў-ё г-т- к-м-н-з-р-ў-і- -------------------------------------- Так, часцей за ўсё гэта камандзіроўкі. 0
A-e --yape--ya b--’sh-n--k---. A__ t______ y_ b_____ n_ k____ A-e t-y-p-r y- b-l-s- n- k-r-. ------------------------------ Ale tsyaper ya bol’sh ne kuru.
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. А-е ц-пе------р---ал--с--- -- а--ач-н-к. А__ ц____ м_ п_______ с___ н_ а_________ А-е ц-п-р м- п-ы-х-л- с-д- н- а-п-ч-н-к- ---------------------------------------- Але цяпер мы прыехалі сюды на адпачынак. 0
V-m-n- bu----z-mі-a--’,-k--і-ya z-k-r-? V__ n_ b____ z_________ k___ y_ z______ V-m n- b-d-e z-m-n-t-’- k-l- y- z-k-r-? --------------------------------------- Vam ne budze zamіnats’, kalі ya zakuru?
On alles kuumus! Н- і--пя---а! Н_ і с_______ Н- і с-я-о-а- ------------- Ну і спякота! 0
V----e-budze -a--n--s----a-і ---z---r-? V__ n_ b____ z_________ k___ y_ z______ V-m n- b-d-e z-m-n-t-’- k-l- y- z-k-r-? --------------------------------------- Vam ne budze zamіnats’, kalі ya zakuru?
Jah, täna on tõeliselt kuum. Т-к, с---- с--р--д--го--ч-. Т___ с____ с_______ г______ Т-к- с-н-я с-п-а-д- г-р-ч-. --------------------------- Так, сёння сапраўды горача. 0
V-- ne------ -am-nats’- -alі y- -a-u-u? V__ n_ b____ z_________ k___ y_ z______ V-m n- b-d-e z-m-n-t-’- k-l- y- z-k-r-? --------------------------------------- Vam ne budze zamіnats’, kalі ya zakuru?
Lähme rõdule. Дав-й-е-в---з----а б-л-о-. Д______ в______ н_ б______ Д-в-й-е в-й-з-м н- б-л-о-. -------------------------- Давайце выйдзем на балкон. 0
Ne--zu--m-ne. N__ z____ n__ N-, z-s-m n-. ------------- Ne, zusіm ne.
Homme on siin pidu. За---а -у--б--зе--е-а-ын-. З_____ т__ б____ в________ З-ў-р- т-т б-д-е в-ч-р-н-. -------------------------- Заўтра тут будзе вечарына. 0
Ne,----іm ne. N__ z____ n__ N-, z-s-m n-. ------------- Ne, zusіm ne.
Tulete te ka? В--та-са---п-------е? В_ т______ п_________ В- т-к-а-а п-ы-д-е-е- --------------------- Вы таксама прыйдзеце? 0
N-- z-sі- n-. N__ z____ n__ N-, z-s-m n-. ------------- Ne, zusіm ne.
Jah, me oleme ka kutsutud. Т-к,--а--т-к-ам---а-------. Т___ н__ т______ з_________ Т-к- н-с т-к-а-а з-п-а-і-і- --------------------------- Так, нас таксама запрасілі. 0
Mne----a n- zamіnae. M__ g___ n_ z_______ M-e g-t- n- z-m-n-e- -------------------- Mne geta ne zamіnae.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + valgevene (1-100) MP3 valgevene (1-100)
Videot ei leitud!

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...