Vestmik

et Small Talk 3   »   cs Konverzace 3

22 [kakskümmend kaks]

Small Talk 3

Small Talk 3

22 [dvacet dva]

Konverzace 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Kas te suitsetate? K-uř-te? K_______ K-u-í-e- -------- Kouříte? 0
Varem jah. Dř--e-a--. D____ a___ D-í-e a-o- ---------- Dříve ano. 0
Aga enam ma ei suitseta. A-- teď u- ne-o--ím. A__ t__ u_ n________ A-e t-ď u- n-k-u-í-. -------------------- Ale teď už nekouřím. 0
Kas teid häirib, kui ma suitsetan? Vad---á-, že--ou--m? V___ v___ ž_ k______ V-d- v-m- ž- k-u-í-? -------------------- Vadí vám, že kouřím? 0
Ei, absoluutselt mitte. N---vůbec --. N__ v____ n__ N-, v-b-c n-. ------------- Ne, vůbec ne. 0
See ei häiri mind. To--i n--a--. T_ m_ n______ T- m- n-v-d-. ------------- To mi nevadí. 0
Joote te midagi? D--e -i------k -i--? D___ s_ n___ k p____ D-t- s- n-c- k p-t-? -------------------- Dáte si něco k pití? 0
Üks konjak? Dáte-si-koňak? D___ s_ k_____ D-t- s- k-ň-k- -------------- Dáte si koňak? 0
Ei, pigem üks õlu. N-- ----j- --v-. N__ r_____ p____ N-, r-d-j- p-v-. ---------------- Ne, raději pivo. 0
Reisite te palju? Ces----te ----ě? C________ h_____ C-s-u-e-e h-d-ě- ---------------- Cestujete hodně? 0
Jah, peamiselt on need tööreisid. A-o,-v--šino- j------n--s-u-e--- -es--. A___ v_______ j_____ n_ s_______ c_____ A-o- v-t-i-o- j-z-í- n- s-u-e-n- c-s-y- --------------------------------------- Ano, většinou jezdím na služební cesty. 0
Kuid hetkel oleme siin puhkusel. A--------sme -- d-v-l---. A__ t__ j___ n_ d________ A-e t-ď j-m- n- d-v-l-n-. ------------------------- Ale teď jsme na dovolené. 0
On alles kuumus! T- -- --- -e-r-! T_ j_ a__ v_____ T- j- a-e v-d-o- ---------------- To je ale vedro! 0
Jah, täna on tõeliselt kuum. An-, dn----- o--avd--hork-. A___ d___ j_ o______ h_____ A-o- d-e- j- o-r-v-u h-r-o- --------------------------- Ano, dnes je opravdu horko. 0
Lähme rõdule. P---me--a ba-kó-. P_____ n_ b______ P-j-m- n- b-l-ó-. ----------------- Pojďme na balkón. 0
Homme on siin pidu. Z---a -----b-de-p---y. Z____ t___ b___ p_____ Z-t-a t-d- b-d- p-r-y- ---------------------- Zítra tady bude párty. 0
Tulete te ka? P---d-te-ta-é? P_______ t____ P-i-d-t- t-k-? -------------- Přijdete také? 0
Jah, me oleme ka kutsutud. Ano----m- -a-- p-zvá-i. A___ j___ t___ p_______ A-o- j-m- t-k- p-z-á-i- ----------------------- Ano, jsme také pozváni. 0

Keel ja kirjutamine

Kõiki keeli kasutatakse inimeste omavaheliseks suhtluseks. Rääkides väljendame me oma mõtteid ja tundeid. Seejuures ei järgi me alati oma keele reegleid. Me kasutame oma keelt, meie argipäevast keelt. Kirjakeelega on teisiti. Kirjakeeles kehtivad kõik meie keele reeglid. Kirjutamine võimaldab keelel muutuda reaalseks keeleks. See muudab keele nähtavaks. Kirjutamise teel on edasi antud tuhandete aastate jagu teadmisi. Seepärast on kirjakeel iga haritud kultuuri alustalaks. Esimene kirjavorm leiutati enam kui 5000 aastat tagasi. Selleks oli sumerite kiilkiri. Kiri lõigati savist tahvlitele. Kiilkirja kasutati kolmsada aastat. Egiptuse hieroglüüfid on eksisteerinud umbes sama kaua. Loendamatul hulgal teadlasi on pühendanud oma karjääri just hieroglüüfidele. Hieroglüüfid moodustavad üsna keerulise kirjasüsteemi. Samas leiutati see ilmselt väga lihtsal põhjusel. Sel ajal oli Egiptus suur paljude elanikega kuningriik. Riik pidi korraldama igapäevaelu ja ennekõike majandussüsteemi. Oli vaja tõhusalt korraldada ka makse ja raamatupidamist. Seepärast lõid iidsed egiptlased oma graafilised sümbolid. Samas tähestikulised kirjasüsteemid on päritud sumeritelt. Iga kirjasüsteem ütleb palju nende kohta, kes seda räägivad. Lisaks näitab iga riik oma kirjakeele kaudu oma eripära. Kahjuks on käsitsi kirjutamise kunst hääbumas. Kaasaegne tehnoloogia on muutnud peaaegu üleliigseks. Seega: ärge vaid rääkige, jätkake ka kirjutamist!
Kas sa teadsid?
Kannada keel kuulub draviidi keelte rühma. Seda räägitakse peamiselt Lõuna-Indias. Põhja-India indoaaria keeltega ei ole kannada keel suguluses. Kannada keel on emakeeleks umbes 40 miljonile inimesele. See on tunnustatud üheks 22-st India riigikeeltest. Kannada keel on aglutineeriv keel. See tähendab, et grammatilisi funktsioone väljendatakse afiksite kaudu. Keel jaguneb nelja regionaalsesse dialektigruppi. Rääkides ei reeda nad aga mitte ainult seda, kust nad pärit on. Nende keelest võib ka ära tunda, millisesse sotsiaalsesse seisusesse nad kuuluvad. Suuline ja kirjalik kannada keel erinevad üksteisest väga tugevasti. Ning nagu paljud teised india keeled, on ka kannada keelel oma kiri. See on segu tähestikust ja silpkirjast. See koosneb paljudest ümaratest märkidest, mis on tüüpiline lõuna-india kirjadele. Nende ilusate tähtede õppimine on tõesti lõbus...