Vestmik

et Linnas   »   ad Къалэм

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [тIокIырэ тфырэ]

25 [tIokIyrje tfyrje]

Къалэм

Kaljem

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti adõgee Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. Сэ -о--алы- сык-о с--о-г-уа-ъ. С_ в_______ с____ с___________ С- в-к-а-ы- с-к-о с-I-и-ъ-а-ъ- ------------------------------ Сэ вокзалым сыкIо сшIоигъуагъ. 0
Ka--em K_____ K-l-e- ------ Kaljem
Ma sooviks lennujaama minna. С--а-р--орт-- -ык-о---I-и-ъу--ъ. С_ а_________ с____ с___________ С- а-р-п-р-ы- с-к-о с-I-и-ъ-а-ъ- -------------------------------- Сэ аэрэпортым сыкIо сшIоигъуагъ. 0
Kal-em K_____ K-l-e- ------ Kaljem
Ma sooviks kesklinna minna. Сэ--ъ--- г-п--- -ы--- -ш--и-ъ--г-. С_ к____ г_____ с____ с___________ С- к-э-э г-п-э- с-к-о с-I-и-ъ-а-ъ- ---------------------------------- Сэ къэлэ гупчэм сыкIо сшIоигъуагъ. 0
S-e --k-a-ym ----o ---I-----g. S__ v_______ s____ s__________ S-e v-k-a-y- s-k-o s-h-o-g-a-. ------------------------------ Sje vokzalym sykIo sshIoiguag.
Kuidas saan ma rongijaama? В--з-лым----эу---у-с--э----слъэкI---а? В_______ с________ с______ с__________ В-к-а-ы- с-д-у-т-у с-н-с-н с-ъ-к-ы-т-? -------------------------------------- Вокзалым сыдэущтэу сынэсын слъэкIыщта? 0
S-- -o-zalym-sykIo-ssh--ig-ag. S__ v_______ s____ s__________ S-e v-k-a-y- s-k-o s-h-o-g-a-. ------------------------------ Sje vokzalym sykIo sshIoiguag.
Kuidas saan ma lennujaama? А---п-т-м-----ущ-э- -ынэс-н------Iыщт-? А________ с________ с______ с__________ А-р-п-т-м с-д-у-т-у с-н-с-н с-ъ-к-ы-т-? --------------------------------------- Аэропртым сыдэущтэу сынэсын слъэкIыщта? 0
Sj---o-z---m-s-kI- s-hI---u--. S__ v_______ s____ s__________ S-e v-k-a-y- s-k-o s-h-o-g-a-. ------------------------------ Sje vokzalym sykIo sshIoiguag.
Kuidas saan ma kesklinna? К-эл--г--чэм с---у-т-- -ынэ-----лъэк--щт-? К____ г_____ с________ с______ с__________ К-э-э г-п-э- с-д-у-т-у с-н-с-н с-ъ-к-ы-т-? ------------------------------------------ Къэлэ гупчэм сыдэущтэу сынэсын слъэкIыщта? 0
Sj- -je-jeport---sy-I- ssh-oi-u-g. S__ a___________ s____ s__________ S-e a-e-j-p-r-y- s-k-o s-h-o-g-a-. ---------------------------------- Sje ajerjeportym sykIo sshIoiguag.
Mul on taksot vaja. Та--- си-ыкIаг-. Т____ с_________ Т-к-и с-щ-к-а-ъ- ---------------- Такси сищыкIагъ. 0
Sje a-e-je-o---- s---o s-hI-ig-a-. S__ a___________ s____ s__________ S-e a-e-j-p-r-y- s-k-o s-h-o-g-a-. ---------------------------------- Sje ajerjeportym sykIo sshIoiguag.
Mul on linnakaarti vaja. К--л------ртэ сищ--Iа-ъ. К_____ и_____ с_________ К-а-э- и-а-т- с-щ-к-а-ъ- ------------------------ Къалэм икартэ сищыкIагъ. 0
Sje aj-r-ep----m-----o -sh---gu--. S__ a___________ s____ s__________ S-e a-e-j-p-r-y- s-k-o s-h-o-g-a-. ---------------------------------- Sje ajerjeportym sykIo sshIoiguag.
Mul on hotelli vaja. Сэ----к-эщ --ф--. С_ х______ с_____ С- х-а-I-щ с-ф-й- ----------------- Сэ хьакIэщ сыфай. 0
Sje-kj-lj- --pch------k-o s----i-ua-. S__ k_____ g_______ s____ s__________ S-e k-e-j- g-p-h-e- s-k-o s-h-o-g-a-. ------------------------------------- Sje kjelje gupchjem sykIo sshIoiguag.
Ma sooviks autot rentida. С---а---э (ку)---а-ыбгэ---ыф--. С_ м_____ (___ х________ с_____ С- м-ш-н- (-у- х-а-ы-г-у с-ф-й- ------------------------------- Сэ машинэ (ку) хьафыбгэу сыфай. 0
S-- ----je--u-chje---------s-I--g-a-. S__ k_____ g_______ s____ s__________ S-e k-e-j- g-p-h-e- s-k-o s-h-o-g-a-. ------------------------------------- Sje kjelje gupchjem sykIo sshIoiguag.
Siin on mu krediitkaart. М-р --к-е-ит---р-. М__ с_______ к____ М-р с-к-е-и- к-р-. ------------------ Мыр сикредит карт. 0
Sje-kj--j- -up--jem-s-k-- ss-Ioi---g. S__ k_____ g_______ s____ s__________ S-e k-e-j- g-p-h-e- s-k-o s-h-o-g-a-. ------------------------------------- Sje kjelje gupchjem sykIo sshIoiguag.
Siin on mu juhiluba. Мыхэ- сипр-вэ-. М____ с________ М-х-р с-п-а-э-. --------------- Мыхэр сиправэх. 0
Vokza-y--s--j--sh--------n---y--s-je---shh--? V_______ s____________ s_______ s____________ V-k-a-y- s-d-e-s-h-j-u s-n-e-y- s-j-k-y-h-t-? --------------------------------------------- Vokzalym sydjeushhtjeu synjesyn sljekIyshhta?
Mis on linnas vaadata? М--к----- сыд-уз-------у дэт--? М_ к_____ с__ у_________ д_____ М- к-а-э- с-д у-э-л-ы-э- д-т-р- ------------------------------- Мы къалэм сыд узэплъынэу дэтыр? 0
Vo-z-------d-e--hht--u-synjes-- sl---I--h--a? V_______ s____________ s_______ s____________ V-k-a-y- s-d-e-s-h-j-u s-n-e-y- s-j-k-y-h-t-? --------------------------------------------- Vokzalym sydjeushhtjeu synjesyn sljekIyshhta?
Minge vanalinna. К-эл-ж--м---у-I-. К________ ш______ К-э-э-ъ-м ш-у-I-. ----------------- Къэлэжъым шъукIу. 0
V-kza----s-d-eus-ht--- synj-sy--slj--I-shhta? V_______ s____________ s_______ s____________ V-k-a-y- s-d-e-s-h-j-u s-n-e-y- s-j-k-y-h-t-? --------------------------------------------- Vokzalym sydjeushhtjeu synjesyn sljekIyshhta?
Tehke linnas ringsõit. Къ-л---к-ы-э-эш-у--ъ-хь. К_____ к________________ К-а-э- к-ы-э-э-ъ-п-ъ-х-. ------------------------ Къалэр къызэпэшъуплъыхь. 0
A--r-p-t-m---dj--s-h--e- -yn---yn slj---y--ht-? A_________ s____________ s_______ s____________ A-e-o-r-y- s-d-e-s-h-j-u s-n-e-y- s-j-k-y-h-t-? ----------------------------------------------- Ajeroprtym sydjeushhtjeu synjesyn sljekIyshhta?
Minge sadamasse. К--хьэу--пIэ---ъ--Iу. К____________ ш______ К-у-ь-у-у-I-м ш-у-I-. --------------------- КъухьэуцупIэм шъукIу. 0
Ajer-pr-ym--ydj-----t--u syn-e--n -l-e-------a? A_________ s____________ s_______ s____________ A-e-o-r-y- s-d-e-s-h-j-u s-n-e-y- s-j-k-y-h-t-? ----------------------------------------------- Ajeroprtym sydjeushhtjeu synjesyn sljekIyshhta?
Tehke sadamaringsõit. К-у--э-ц-пI-- къэшъуп-ъы--. К____________ к____________ К-у-ь-у-у-I-р к-э-ъ-п-ъ-х-. --------------------------- КъухьэуцупIэр къэшъуплъыхь. 0
A-er----ym ---jeus-h--eu s---esy- sl-ekIyshh--? A_________ s____________ s_______ s____________ A-e-o-r-y- s-d-e-s-h-j-u s-n-e-y- s-j-k-y-h-t-? ----------------------------------------------- Ajeroprtym sydjeushhtjeu synjesyn sljekIyshhta?
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? Сы--н--ы-I---у-эп-ъм--хъунэу --ты-? С__ н_______ у_______ х_____ д_____ С-д н-м-к-э- у-э-л-м- х-у-э- д-т-р- ----------------------------------- Сыд нэмыкIэу узэплъмэ хъунэу дэтыр? 0
Kjel-e-g--ch--m-sydj------jeu -y--e-yn -lj-kI-s-ht-? K_____ g_______ s____________ s_______ s____________ K-e-j- g-p-h-e- s-d-e-s-h-j-u s-n-e-y- s-j-k-y-h-t-? ---------------------------------------------------- Kjelje gupchjem sydjeushhtjeu synjesyn sljekIyshhta?

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + adõgee (1-100) MP3 adõgee (1-100)
Videot ei leitud!

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!