Vestmik

et Linnas   »   hy քաղաքում

25 [kakskümmend viis]

Linnas

Linnas

25 [քսանհինգ]

25 [k’sanhing]

քաղաքում

k’aghak’um

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti armeenlane Mängi Rohkem
Ma sooviks rongijaama minna. Ե--ուզում ե-----լ -րկա--ւ-ա--ն-----ր-ն: Ե_ ո_____ ե_ գ___ ե___________ կ_______ Ե- ո-զ-ւ- ե- գ-ա- ե-կ-թ-ւ-ա-ի- կ-յ-ր-ն- --------------------------------------- Ես ուզում եմ գնալ երկաթուղային կայարան: 0
k’agha-’-m k_________ k-a-h-k-u- ---------- k’aghak’um
Ma sooviks lennujaama minna. Ե- ո-զ--մ--- -ն----դ--ա----յ-ն: Ե_ ո_____ ե_ գ___ օ____________ Ե- ո-զ-ւ- ե- գ-ա- օ-ա-ա-ա-ա-ա-: ------------------------------- Ես ուզում եմ գնալ օդանավակայան: 0
k’ag--k-um k_________ k-a-h-k-u- ---------- k’aghak’um
Ma sooviks kesklinna minna. Ե----զու--եմ ---լ--ա--ք--կե-տր-ն: Ե_ ո_____ ե_ գ___ ք_____ կ_______ Ե- ո-զ-ւ- ե- գ-ա- ք-ղ-ք- կ-ն-ր-ն- --------------------------------- Ես ուզում եմ գնալ քաղաքի կենտրոն: 0
Yes-uzu- --m -n-l y--ka--u-h--in--a--ran Y__ u___ y__ g___ y_____________ k______ Y-s u-u- y-m g-a- y-r-a-’-g-a-i- k-y-r-n ---------------------------------------- Yes uzum yem gnal yerkat’ughayin kayaran
Kuidas saan ma rongijaama? Ին-պ--ս-գ-ամ--ր-աթու--յ-ն ----ր--: Ի______ գ___ ե___________ կ_______ Ի-չ-ե-ս գ-ա- ե-կ-թ-ւ-ա-ի- կ-յ-ր-ն- ---------------------------------- Ինչպե՞ս գնամ երկաթուղային կայարան: 0
Ye- uzu---e-------yer-a-’u--a-i---a-a-an Y__ u___ y__ g___ y_____________ k______ Y-s u-u- y-m g-a- y-r-a-’-g-a-i- k-y-r-n ---------------------------------------- Yes uzum yem gnal yerkat’ughayin kayaran
Kuidas saan ma lennujaama? Ի--պե----------ա---ակ-յա-: Ի______ գ___ օ____________ Ի-չ-ե-ս գ-ա- օ-ա-ա-ա-ա-ա-: -------------------------- Ինչպե՞ս գնամ օդանավակայան: 0
Y-s -------m ---- -e----’-ghayi--k-yaran Y__ u___ y__ g___ y_____________ k______ Y-s u-u- y-m g-a- y-r-a-’-g-a-i- k-y-r-n ---------------------------------------- Yes uzum yem gnal yerkat’ughayin kayaran
Kuidas saan ma kesklinna? Ինչ--՞ս գ-ամ--ա-աքի -ե-տր-ն: Ի______ գ___ ք_____ կ_______ Ի-չ-ե-ս գ-ա- ք-ղ-ք- կ-ն-ր-ն- ---------------------------- Ինչպե՞ս գնամ քաղաքի կենտրոն: 0
Y-s uzu--y-m g--l ---n-vakay-n Y__ u___ y__ g___ o___________ Y-s u-u- y-m g-a- o-a-a-a-a-a- ------------------------------ Yes uzum yem gnal odanavakayan
Mul on taksot vaja. Ի-ձ տա-ս-----ար-ավոր: Ի__ տ____ է հ________ Ի-ձ տ-ք-ի է հ-ր-ա-ո-: --------------------- Ինձ տաքսի է հարկավոր: 0
Y-- uzum --m-g-al-oda-av-k-yan Y__ u___ y__ g___ o___________ Y-s u-u- y-m g-a- o-a-a-a-a-a- ------------------------------ Yes uzum yem gnal odanavakayan
Mul on linnakaarti vaja. Ի-- քա-աքի-քարտե--է հար--վ-ր: Ի__ ք_____ ք_____ է հ________ Ի-ձ ք-ղ-ք- ք-ր-ե- է հ-ր-ա-ո-: ----------------------------- Ինձ քաղաքի քարտեզ է հարկավոր: 0
Ye- uz-- yem-g--l----na-aka-an Y__ u___ y__ g___ o___________ Y-s u-u- y-m g-a- o-a-a-a-a-a- ------------------------------ Yes uzum yem gnal odanavakayan
Mul on hotelli vaja. Ի-ձ հ--ւրանոց-- հ-ր-ավոր: Ի__ հ________ է հ________ Ի-ձ հ-ո-ր-ն-ց է հ-ր-ա-ո-: ------------------------- Ինձ հյուրանոց է հարկավոր: 0
Yes---um -em --a---’agh-k-- ke---on Y__ u___ y__ g___ k________ k______ Y-s u-u- y-m g-a- k-a-h-k-i k-n-r-n ----------------------------------- Yes uzum yem gnal k’aghak’i kentron
Ma sooviks autot rentida. Ե-------մ--մ-ա--ո----ն--վարձ--: Ե_ ո_____ ե_ ա_________ վ______ Ե- ո-զ-ւ- ե- ա-տ-մ-ք-ն- վ-ր-ե-: ------------------------------- Ես ուզում եմ ավտոմեքենա վարձել: 0
Yes---um-ye---nal ----h-k------tr-n Y__ u___ y__ g___ k________ k______ Y-s u-u- y-m g-a- k-a-h-k-i k-n-r-n ----------------------------------- Yes uzum yem gnal k’aghak’i kentron
Siin on mu krediitkaart. Ս-------րկա-ի- քար---է: Ս_ ի_ վ_______ ք____ է_ Ս- ի- վ-ր-ա-ի- ք-ր-ն է- ----------------------- Սա իմ վարկային քարտն է: 0
Ye- u-um -----nal k’a-hak-i -e-tr-n Y__ u___ y__ g___ k________ k______ Y-s u-u- y-m g-a- k-a-h-k-i k-n-r-n ----------------------------------- Yes uzum yem gnal k’aghak’i kentron
Siin on mu juhiluba. Ս---- ----ր-ա-ա- -ր---ւ-ք- է: Ս_ ի_ վ_________ ի________ է_ Ս- ի- վ-ր-ր-ա-ա- ի-ա-ո-ն-ն է- ----------------------------- Սա իմ վարորդական իրավունքն է: 0
I---’---s g----ye-k----g----- -a-a-an I________ g___ y_____________ k______ I-c-’-e-s g-a- y-r-a-’-g-a-i- k-y-r-n ------------------------------------- Inch’pe՞s gnam yerkat’ughayin kayaran
Mis on linnas vaadata? Ի-----ա --ղ---ւմ ----ե-ու: Ի___ կ_ ք_______ տ________ Ի-ն- կ- ք-ղ-ք-ւ- տ-ս-ե-ո-: -------------------------- Ի՞նչ կա քաղաքում տեսնելու: 0
I----p--- ---m-y-r---’ug--yi--ka-aran I________ g___ y_____________ k______ I-c-’-e-s g-a- y-r-a-’-g-a-i- k-y-r-n ------------------------------------- Inch’pe՞s gnam yerkat’ughayin kayaran
Minge vanalinna. Գնաց-ք-դ-պ---ի- ք----: Գ_____ դ___ հ__ ք_____ Գ-ա-ե- դ-պ- հ-ն ք-ղ-ք- ---------------------- Գնացեք դեպի հին քաղաք: 0
I-ch’--՞-----m-ye-k-t----ay-n ---ar-n I________ g___ y_____________ k______ I-c-’-e-s g-a- y-r-a-’-g-a-i- k-y-r-n ------------------------------------- Inch’pe՞s gnam yerkat’ughayin kayaran
Tehke linnas ringsõit. Քաղաքու-----ա-ց ա--ք: Ք_______ շ_____ ա____ Ք-ղ-ք-ւ- շ-ջ-յ- ա-ե-: --------------------- Քաղաքում շրջայց արեք: 0
I--h-pe՞s --am-o-a--v-kayan I________ g___ o___________ I-c-’-e-s g-a- o-a-a-a-a-a- --------------------------- Inch’pe՞s gnam odanavakayan
Minge sadamasse. Գնացե--դ-պ- --վահան---տ: Գ_____ դ___ ն___________ Գ-ա-ե- դ-պ- ն-վ-հ-ն-ի-տ- ------------------------ Գնացեք դեպի նավահանգիստ: 0
I------՞---n---o-a-a-a-ay-n I________ g___ o___________ I-c-’-e-s g-a- o-a-a-a-a-a- --------------------------- Inch’pe՞s gnam odanavakayan
Tehke sadamaringsõit. Ն--ահ--գ-տում -րջ-յց----արե-: Ն____________ շ_____ կ_______ Ն-վ-հ-ն-ս-ո-մ շ-ջ-յ- կ-տ-ր-ք- ----------------------------- Նավահանգստում շրջայց կատարեք: 0
In-h-p-՞s----m-oda-avak---n I________ g___ o___________ I-c-’-e-s g-a- o-a-a-a-a-a- --------------------------- Inch’pe՞s gnam odanavakayan
Milliseid vaatamisväärsusi on siin veel? Էլ-ի--- -ես--ժա- վ--ր-- ---: Է_ ի___ տ_______ վ_____ կ___ Է- ի-ն- տ-ս-ր-ա- վ-յ-ե- կ-ն- ---------------------------- Էլ ի՞նչ տեսարժան վայրեր կան: 0
Inc--pe՞s -n-m -’ag--k-i -e-tr-n I________ g___ k________ k______ I-c-’-e-s g-a- k-a-h-k-i k-n-r-n -------------------------------- Inch’pe՞s gnam k’aghak’i kentron

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + armeenlane (1-100) MP3 armeenlane (1-100)
Videot ei leitud!

Slaavi keeled

Slaavi keeli räägib emakeelena 300 miljonit inimest. Slaavi keeled kuuluvad samuti indo-euroopa keelte hulka. Slaavi keeli on umbes 20. Kõige olulisem neist on vene keel. Vene keelt räägib emakeelena enam kui 150 miljonit inimest. Sellele järgnevad poola ja ukraina keel, mida räägib mõlemat 50 miljonit inimest. Keeleteaduses jagunevad slaavi keeled erinevatesse gruppidesse. Need jagunevad lääne-slaavi, ida-slaavi ja lõuna-slaavi keelteks. Lääne-slaavi keelteks on poola, tšehhi ja slovakkia keel. Vene, ukraina ja valgevene keel moodustavad ida-slaavi keelte grupi. Lõuna-slaavi keelte hulka kuuluvad serbia, horvaatia ja bulgaaria keel. Peale nende on olemas veel mitmeid teisi slaavi keeli. Kuid neid räägib võrdlemisi vähe inimesi. Slaavi keeled pärinevad ühisest protokeelest. Individuaalsed keeled tekkisid protokeelest võrdlemisi hilja. Seega on need keeled nooremad kui germaani ja romaani keeled. Enamus slaavi keelte sõnavaradest on sarnased. See on nii, kuna antud keeled jagunesid üsna hilja. Teaduslikus perspektiivis võib öelda, et slaavi keeled on konservatiivsed. See tähendab, et neil on säilinud mitmeid vanu vorme. Teistel indo-euroopa keeltel on need vanad vormid kadunud. Seepärast on slaavi keeli väga huvitav uurida. Neid uurides on võimalik järeldusi teha ka varasematest keeltest. Slaavi keelte abil loodavad teadlased jõuda indo-euroopa keelte juurteni. Slaavi keeli iseloomustab täishäälikute vähesus. Samas on neis keeltes häälikuid, mis teistes keeltes puuduvad. Lääne-eurooplastel on tihti probleeme nende hääldamisega. Aga pole hullu - kõik saab korda! Poola keeles: Wszystko będzie dobrze!
Kas sa teadsid?
Horvaadi keel on lõunaslaavi keel. See on serbia, bosnia ja montenegro keelega väga lähedalt suguluses. Nende keelte rääkijad saavad üksteisest probleemideta aru. Seetõttu arvavad paljud keeleteadlased, et horvaadi keel ei üldse omaette keel. Nad vaatlevad seda kui ühte serbohorvaadi keele variatsiooni. Üle maailma räägib 7 miljonit inimest horvaadi keelt. Keelt kirjutatakse ladina tähestikus. Horvaadi tähestikus on 30 tähte, sisaldades mõningaid erimärke. Õigekiri lähtub rangelt sõnade hääldusest. See kehtib ka sõnadele, mis teistest keeltest üle võetakse. Horvaadi keele sõnaaktsent on meloodiline. See tähendab, et intonatsioonil on otsustav silbikõrgus. Grammatikas on seitse käänet ning ei ole alati väga lihtne. Horvaadi keele tasub aga ära õppida. Horvaadi on tõesti üks imeilus puhkusemaa!