Vestmik

et Restoranis 3   »   ar ‫فى المطعم 3‬

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

‫31 [واحد وثلاثون]

31 [wahd wathalathuna]

‫فى المطعم 3‬

fi almatam 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti araabia Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. ‫أ-يد-ص-ن--ق----. ‫____ ص__ م______ ‫-ر-د ص-ن م-ب-ا-. ----------------- ‫أريد صحن مقبلات. 0
ur----ahan m-----at. u___ s____ m________ u-i- s-h-n m-q-i-a-. -------------------- urid sahan muqbilat.
Ma sooviksin salatit. ‫أري--صح- سل-ة. ‫____ ص__ س____ ‫-ر-د ص-ن س-ط-. --------------- ‫أريد صحن سلطة. 0
u-i--sa-an--a--t--. u___ s____ s_______ u-i- s-h-n s-l-t-h- ------------------- urid sahan salatah.
Ma sooviksin suppi. ‫--يد--حن -س-ء. ‫____ ص__ ح____ ‫-ر-د ص-ن ح-ا-. --------------- ‫أريد صحن حساء. 0
ur-d sa-an h-s-. u___ s____ h____ u-i- s-h-n h-s-. ---------------- urid sahan hasa.
Ma sooviksin magustoitu. ‫أر---ب-ض-ال--وى. ‫____ ب__ ا______ ‫-ر-د ب-ض ا-ح-و-. ----------------- ‫أريد بعض الحلوى. 0
uri-----d-al-al-a. u___ b___ a_______ u-i- b-e- a-h-l-a- ------------------ urid baed alhalwa.
Ma sooviksin koorega jäätist. ‫أر---آيس -----مع -ل-----. ‫____ آ__ ك___ م_ ا_______ ‫-ر-د آ-س ك-ي- م- ا-ك-ي-ة- -------------------------- ‫أريد آيس كريم مع الكريمة. 0
u------s-k-im--a- a-k-ima-. u___ a__ k___ m__ a________ u-i- a-s k-i- m-e a-k-i-a-. --------------------------- urid ays krim mae alkrimah.
Ma sooviksin puuvilju või juustu. أ-ي- --ك-ة -و جبن. أ___ ف____ أ_ ج___ أ-ي- ف-ك-ة أ- ج-ن- ------------------ أريد فاكهة أو جبن. 0
u----f--i----w j--n. u___ f_____ a_ j____ u-i- f-k-h- a- j-b-. -------------------- urid fakiha aw jubn.
Me sooviksime hommikust süüa. نود-أ---ت---ل الإفطار. ن__ أ_ ن_____ ا_______ ن-د أ- ن-ن-و- ا-إ-ط-ر- ---------------------- نود أن نتناول الإفطار. 0
nu---an------awl---i-t--. n___ a_ n_______ a_______ n-w- a- n-t-h-w- a-i-t-r- ------------------------- nuwd an natahawl aliftar.
Me sooviksime lõunat süüa. ن-د -ن--تن------غ-ا-. ن__ أ_ ن_____ ا______ ن-د أ- ن-ن-و- ا-غ-ا-. --------------------- نود أن نتناول الغداء. 0
nu-- a------h-wl---gha--. n___ a_ n_______ a_______ n-w- a- n-t-h-w- a-g-a-a- ------------------------- nuwd an natahawl alghada.
Me sooviksime õhtust süüa. ن-د--ن ن--او- ----اء. ن__ أ_ ن_____ ا______ ن-د أ- ن-ن-و- ا-ع-ا-. --------------------- نود أن نتناول العشاء. 0
nuw---n--a-a--wl--l---h-. n___ a_ n_______ a_______ n-w- a- n-t-h-w- a-e-s-a- ------------------------- nuwd an natahawl aleasha.
Mida te hommikusöögiks soovite? م-ذ---ر-- -تن----و-ب-----ف-ار؟ م___ ت___ ل_____ و___ ا_______ م-ذ- ت-ي- ل-ن-و- و-ب- ا-إ-ط-ر- ------------------------------ ماذا تريد لتناول وجبة الإفطار؟ 0
m---- tur-d-lit--aw-l --j-a---lift--? m____ t____ l________ w_____ a_______ m-d-a t-r-d l-t-n-w-l w-j-a- a-i-t-r- ------------------------------------- madha turid litanawal wajbat aliftar?
Saiake marmelaadi ja meega? ‫--- -- م-ب- ---ل؟ ‫___ م_ م___ و____ ‫-ب- م- م-ب- و-س-؟ ------------------ ‫خبز مع مربى وعسل؟ 0
k-u-z -ae-mura--a -aeas-l? k____ m__ m______ w_______ k-u-z m-e m-r-b-a w-e-s-l- -------------------------- khubz mae murabaa waeasal?
Röstsai vorsti ja juustuga? ‫خ-ز م--- مع--ا---ان- ---ج-ن؟ ‫___ م___ م_ ب_______ و______ ‫-ب- م-م- م- ب-ل-ق-ن- و-ل-ب-؟ ----------------------------- ‫خبز محمص مع بالنقانق والجبن؟ 0
khu-z--u--m--- m-- --------q wa---b-? k____ m_______ m__ b________ w_______ k-u-z m-h-m-a- m-e b-l-q-n-q w-l-u-n- ------------------------------------- khubz muhammas mae bilnqaniq waljubn?
Keedetud muna? ‫-يض-----و-ة؟ ‫____ م______ ‫-ي-ة م-ل-ق-؟ ------------- ‫بيضة مسلوقة؟ 0
b-y-a--m-sluqa-? b_____ m________ b-y-a- m-s-u-a-? ---------------- baydat masluqah?
Praetud muna? ‫-ي-ة --ل--؟ ‫____ م_____ ‫-ي-ة م-ل-ة- ------------ ‫بيضة مقلية؟ 0
b-y----m-q-iyah? b_____ m________ b-y-a- m-q-i-a-? ---------------- baydat maqliyah?
Üks omlett? ‫-جة-ب-ض؟ ‫___ ب___ ‫-ج- ب-ض- --------- ‫عجة بيض؟ 0
eaja- -a--? e____ b____ e-j-t b-y-? ----------- eajat bayd?
Palun veel üks jogurt. زب-دي آ-ر من---لك. ز____ آ__ م_ ف____ ز-ا-ي آ-ر م- ف-ل-. ------------------ زبادي آخر من فضلك. 0
zabadi ak-a- -i- -ad-ik. z_____ a____ m__ f______ z-b-d- a-h-r m-n f-d-i-. ------------------------ zabadi akhar min fadlik.
Palun veel soola ja pipart. ا---ح---ل-لفل -- ----. ا____ و______ م_ ف____ ا-م-ح و-ل-ل-ل م- ف-ل-. ---------------------- الملح والفلفل من فضلك. 0
al-il----lf-lf-l-m-n---d-i-. a_____ w________ m__ f______ a-m-l- w-l-i-f-l m-n f-d-i-. ---------------------------- almilh walfilfil min fadlik.
Palun veel üks klaas vett. ك-ب-آخر-----ل-ا- من -ضلك. ك__ آ__ م_ ا____ م_ ف____ ك-ب آ-ر م- ا-م-ء م- ف-ل-. ------------------------- كوب آخر من الماء من فضلك. 0
k---a-------n-alm---in -adli-. k__ a____ m__ a___ m__ f______ k-b a-h-r m-n a-m- m-n f-d-i-. ------------------------------ kub akhar min alma min fadlik.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + araabia (1-100) MP3 araabia (1-100)
Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!