Vestmik

et Teel   »   hi रास्ते पर

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

३७ [सैंतीस]

37 [saintees]

रास्ते पर

raaste par

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hindi Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. वह म-----इ-िल-से जात- -ै व_ मो______ से जा_ है व- म-ट-स-इ-ि- स- ज-त- ह- ------------------------ वह मोटरसाइकिल से जाता है 0
r-as----ar r_____ p__ r-a-t- p-r ---------- raaste par
Ta sõidab jalgrattaga. वह -ा-कि---े ज-ता है व_ सा___ से जा_ है व- स-इ-ि- स- ज-त- ह- -------------------- वह साइकिल से जाता है 0
raa-te--ar r_____ p__ r-a-t- p-r ---------- raaste par
Ta käib jala. व---ैदल----- है व_ पै__ जा_ है व- प-द- ज-त- ह- --------------- वह पैदल जाता है 0
v-- -ot--a--ikil se---a-a--ai v__ m___________ s_ j____ h__ v-h m-t-r-s-i-i- s- j-a-a h-i ----------------------------- vah motarasaikil se jaata hai
Ta sõidab laevaga. वह ज-ाज़ -- ---ा--ै व_ ज__ से जा_ है व- ज-ा-़ स- ज-त- ह- ------------------- वह जहाज़ से जाता है 0
v-- -ot---sa--il -e jaa-a---i v__ m___________ s_ j____ h__ v-h m-t-r-s-i-i- s- j-a-a h-i ----------------------------- vah motarasaikil se jaata hai
Ta sõidab paadiga. वह-नाव-से ज-ता-है व_ ना_ से जा_ है व- न-व स- ज-त- ह- ----------------- वह नाव से जाता है 0
vah--otarasai--l s-----t- --i v__ m___________ s_ j____ h__ v-h m-t-r-s-i-i- s- j-a-a h-i ----------------------------- vah motarasaikil se jaata hai
Ta ujub. वह-त-र रहा है व_ तै_ र_ है व- त-र र-ा ह- ------------- वह तैर रहा है 0
vah--aik-- s---a-t---ai v__ s_____ s_ j____ h__ v-h s-i-i- s- j-a-a h-i ----------------------- vah saikil se jaata hai
Kas siin on ohtlik? क-या --ाँ ---न-क---? क्_ य_ ख____ है_ क-य- य-ा- ख-र-ा- ह-? -------------------- क्या यहाँ खतरनाक है? 0
vah-s-ik-- -e-j-at- h-i v__ s_____ s_ j____ h__ v-h s-i-i- s- j-a-a h-i ----------------------- vah saikil se jaata hai
Kas üksinda hääletada on ohtlik? क्-ा-अक-ल--सैर कर-- ख-रनाक-है? क्_ अ__ सै_ क__ ख____ है_ क-य- अ-े-े स-र क-न- ख-र-ा- ह-? ------------------------------ क्या अकेले सैर करना खतरनाक है? 0
vah -aik-- s---a-ta--ai v__ s_____ s_ j____ h__ v-h s-i-i- s- j-a-a h-i ----------------------- vah saikil se jaata hai
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? क्-ा---त म-ं-ट--न- --रनाक-है? क्_ रा_ में ट___ ख____ है_ क-य- र-त म-ं ट-ल-ा ख-र-ा- ह-? ----------------------------- क्या रात में टहलना खतरनाक है? 0
va- -aida---a------i v__ p_____ j____ h__ v-h p-i-a- j-a-a h-i -------------------- vah paidal jaata hai
Me oleme eksinud. ह---ट----- -ैं ह_ भ__ ग_ हैं ह- भ-क ग-े ह-ं -------------- हम भटक गये हैं 0
v-h-paida---a-t--hai v__ p_____ j____ h__ v-h p-i-a- j-a-a h-i -------------------- vah paidal jaata hai
Me oleme valel teel. हम-गल--रा-्-- पर ह-ं ह_ ग__ रा__ प_ हैं ह- ग-त र-स-त- प- ह-ं -------------------- हम गलत रास्ते पर हैं 0
vah-paid---j-a-a --i v__ p_____ j____ h__ v-h p-i-a- j-a-a h-i -------------------- vah paidal jaata hai
Me peame ümber pöörama. हमक- --छ--म-डन- च---ए ह__ पी_ मु__ चा__ ह-क- प-छ- म-ड-ा च-ह-ए --------------------- हमको पीछे मुडना चाहिए 0
v-- -aha---se j--t--h-i v__ j_____ s_ j____ h__ v-h j-h-a- s- j-a-a h-i ----------------------- vah jahaaz se jaata hai
Kus siin parkida saab? यहाँ ग--़--कहाँ खड--की ज--स-ती--ै? य_ गा_ क_ ख_ की जा स__ है_ य-ा- ग-ड-ी क-ा- ख-ी क- ज- स-त- ह-? ---------------------------------- यहाँ गाड़ी कहाँ खडी की जा सकती है? 0
va- ja--az-s----a---hai v__ j_____ s_ j____ h__ v-h j-h-a- s- j-a-a h-i ----------------------- vah jahaaz se jaata hai
Kas siin on parkimisplatsi? क------ाँ--ा-----डी करने क--ल-- ज-ह-ह-? क्_ य_ गा_ ख_ क__ के लि_ ज__ है_ क-य- य-ा- ग-ड-ी ख-ी क-न- क- ल-ए ज-ह ह-? --------------------------------------- क्या यहाँ गाड़ी खडी करने के लिए जगह है? 0
va---ahaaz-s---aat- h-i v__ j_____ s_ j____ h__ v-h j-h-a- s- j-a-a h-i ----------------------- vah jahaaz se jaata hai
Kui kaua saab siin parkida? यहा- -ि--- स-- -क----़ी-खडी क---- सक-----? य_ कि__ स__ त_ गा_ ख_ की जा स__ है_ य-ा- क-त-े स-य त- ग-ड-ी ख-ी क- ज- स-त- ह-? ------------------------------------------ यहाँ कितने समय तक गाड़ी खडी की जा सकती है? 0
v-- --av--e--aa---h-i v__ n___ s_ j____ h__ v-h n-a- s- j-a-a h-i --------------------- vah naav se jaata hai
Kas te suusatate? क----आ- --कीइ-ग--रते / क--ी---ं? क्_ आ_ स्___ क__ / क__ हैं_ क-य- आ- स-क-इ-ग क-त- / क-त- ह-ं- -------------------------------- क्या आप स्कीइंग करते / करती हैं? 0
vah----- -- -aat- hai v__ n___ s_ j____ h__ v-h n-a- s- j-a-a h-i --------------------- vah naav se jaata hai
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? क-य-----स्-- ---ि-्--स- -प- -ाये-गे? क्_ आ_ स्_ – लि__ से ऊ__ जा___ क-य- आ- स-क- – ल-फ-ट स- ऊ-र ज-य-ं-े- ------------------------------------ क्या आप स्की – लिफ्ट से ऊपर जायेंगे? 0
vah -aa---e--a--a hai v__ n___ s_ j____ h__ v-h n-a- s- j-a-a h-i --------------------- vah naav se jaata hai
Kas siin saab suuski laenutada? क-य--यह-ँ-स्-ी --राये-----ी-जा सक----ै? क्_ य_ स्_ कि__ प_ ली जा स__ है_ क-य- य-ा- स-क- क-र-य- प- ल- ज- स-त- ह-? --------------------------------------- क्या यहाँ स्की किराये पर ली जा सकती है? 0
va- ta-r-r--a --i v__ t___ r___ h__ v-h t-i- r-h- h-i ----------------- vah tair raha hai

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!