Vestmik

et Teel   »   hy Ճանապարհ

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [երեսունյոթ]

37 [yeresunyot’]

Ճանապարհ

Chanaparh

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti armeenlane Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. Ն---ո--ցիկ--է--շում: Ն_ մ_______ է ք_____ Ն- մ-տ-ց-կ- է ք-ո-մ- -------------------- Նա մոտոցիկլ է քշում: 0
C----pa-h C________ C-a-a-a-h --------- Chanaparh
Ta sõidab jalgrattaga. Ն- հ-ծ---վ է ք-ո-մ: Ն_ հ______ է ք_____ Ն- հ-ծ-ն-վ է ք-ո-մ- ------------------- Նա հեծանիվ է քշում: 0
C-a--parh C________ C-a-a-a-h --------- Chanaparh
Ta käib jala. Ն--ոտքո- - գ-ու-: Ն_ ո____ է գ_____ Ն- ո-ք-վ է գ-ո-մ- ----------------- Նա ոտքով է գնում: 0
N- ----ts’-k- - -’s--m N_ m_________ e k_____ N- m-t-t-’-k- e k-s-u- ---------------------- Na motots’ikl e k’shum
Ta sõidab laevaga. Նա --վ-վ է ----մ: Ն_ ն____ է գ_____ Ն- ն-վ-վ է գ-ո-մ- ----------------- Նա նավով է գնում: 0
N--mo-ot-’------k-s--m N_ m_________ e k_____ N- m-t-t-’-k- e k-s-u- ---------------------- Na motots’ikl e k’shum
Ta sõidab paadiga. Ն- ն--ա--վ-է գ-ո-մ: Ն_ ն______ է գ_____ Ն- ն-վ-կ-վ է գ-ո-մ- ------------------- Նա նավակով է գնում: 0
N- --t-ts---l e --s--m N_ m_________ e k_____ N- m-t-t-’-k- e k-s-u- ---------------------- Na motots’ikl e k’shum
Ta ujub. Նա--ողո---է: Ն_ լ_____ է_ Ն- լ-ղ-ւ- է- ------------ Նա լողում է: 0
Na -ets-ni- --k’-h-m N_ h_______ e k_____ N- h-t-a-i- e k-s-u- -------------------- Na hetsaniv e k’shum
Kas siin on ohtlik? Վտա--ա--՞- է ա--տե-: Վ_________ է ա______ Վ-ա-գ-վ-՞- է ա-ս-ե-: -------------------- Վտանգավո՞ր է այստեղ: 0
Na -e-sa----e-k’-hum N_ h_______ e k_____ N- h-t-a-i- e k-s-u- -------------------- Na hetsaniv e k’shum
Kas üksinda hääletada on ohtlik? Վ-ա--ավ--ր --այս--- մե--ն-------ե-նե-: Վ_________ է ա_____ մ_____ կ__________ Վ-ա-գ-վ-՞- է ա-ս-ե- մ-ք-ն- կ-ն-ն-ց-ե-: -------------------------------------- Վտանգավո՞ր է այստեղ մեքենա կանգնեցնել: 0
N- -e-----v-- k-sh-m N_ h_______ e k_____ N- h-t-a-i- e k-s-u- -------------------- Na hetsaniv e k’shum
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? Վ-ան-ա---ր է-այ--եղ -ի--րով ---սն-լ: Վ_________ է ա_____ գ______ զ_______ Վ-ա-գ-վ-՞- է ա-ս-ե- գ-շ-ր-վ զ-ո-ն-լ- ------------------------------------ Վտանգավո՞ր է այստեղ գիշերով զբոսնել: 0
Na-v--k’-v-e--n-m N_ v______ e g___ N- v-t-’-v e g-u- ----------------- Na votk’ov e gnum
Me oleme eksinud. Մեն---խալ -ն----ե-: Մ___ ս___ ե__ ե____ Մ-ն- ս-ա- ե-ք ե-ե-: ------------------- Մենք սխալ ենք եկել: 0
N- v-tk-ov --g-um N_ v______ e g___ N- v-t-’-v e g-u- ----------------- Na votk’ov e gnum
Me oleme valel teel. Մ--- ս-ա- ճա-ա----ի -ր- -ն-: Մ___ ս___ ճ________ վ__ ե___ Մ-ն- ս-ա- ճ-ն-պ-ր-ի վ-ա ե-ք- ---------------------------- Մենք սխալ ճանապարհի վրա ենք: 0
Na---t--o- - -n-m N_ v______ e g___ N- v-t-’-v e g-u- ----------------- Na votk’ov e gnum
Me peame ümber pöörama. Մ-նք----ք-- հ-տ-դ---ա--: Մ___ պ___ է հ__ դ_______ Մ-ն- պ-տ- է հ-տ դ-ռ-ա-ք- ------------------------ Մենք պետք է հետ դառնանք: 0
Na-na-o--- g-um N_ n____ e g___ N- n-v-v e g-u- --------------- Na navov e gnum
Kus siin parkida saab? Ո-տե՞- կարո- --ք մե----ն-այս-եղ---նգ-ե-նել: Ո_____ կ____ ե__ մ______ ա_____ կ__________ Ո-տ-՞- կ-ր-ղ ե-ք մ-ք-ն-ն ա-ս-ե- կ-ն-ն-ց-ե-: ------------------------------------------- Որտե՞ղ կարող ենք մեքենան այստեղ կանգնեցնել: 0
N----vov-- -num N_ n____ e g___ N- n-v-v e g-u- --------------- Na navov e gnum
Kas siin on parkimisplatsi? Ա---եղ մ-քեն--ի--այա-ա--ղ- -ա՞: Ա_____ մ_______ կ_________ կ___ Ա-ս-ե- մ-ք-ն-յ- կ-յ-ն-տ-ղ- կ-՞- ------------------------------- Այստեղ մեքենայի կայանատեղի կա՞: 0
N---a--v---g-um N_ n____ e g___ N- n-v-v e g-u- --------------- Na navov e gnum
Kui kaua saab siin parkida? Ինչք-՞---ամ----ո----րե-ի է -յստ-ղ-մ-քե--ն -անգ-----լ: Ի______ ժ________ կ_____ է ա_____ մ______ կ__________ Ի-չ-ա-ն ժ-մ-ն-կ-վ կ-ր-լ- է ա-ս-ե- մ-ք-ն-ն կ-ն-ն-ց-ե-: ----------------------------------------------------- Ինչքա՞ն ժամանակով կարելի է այստեղ մեքենան կանգնեցնել: 0
Na n--ak-v ----um N_ n______ e g___ N- n-v-k-v e g-u- ----------------- Na navakov e gnum
Kas te suusatate? Դ-հու--ք-ու-- --: Դ_____ ք_____ ե__ Դ-հ-ւ- ք-ո-՞- ե-: ----------------- Դահուկ քշու՞մ եք: 0
N-----a-ov --g-um N_ n______ e g___ N- n-v-k-v e g-u- ----------------- Na navakov e gnum
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? Դ----կ---ն--երե-ակ-վ-ե՞ք գ-----դե------և: Դ_________ վ________ ե__ գ____ դ___ վ____ Դ-հ-ւ-ա-ի- վ-ր-լ-կ-վ ե-ք գ-ո-մ դ-պ- վ-ր-: ----------------------------------------- Դահուկային վերելակով ե՞ք գնում դեպի վերև: 0
N---avakov ---n-m N_ n______ e g___ N- n-v-k-v e g-u- ----------------- Na navakov e gnum
Kas siin saab suuski laenutada? Կ-ր--ի՞ ---յ--ե- --հո-կներ--արձել: Կ______ է ա_____ դ________ վ______ Կ-ր-լ-՞ է ա-ս-ե- դ-հ-ւ-ն-ր վ-ր-ե-: ---------------------------------- Կարելի՞ է այստեղ դահուկներ վարձել: 0
Na-l---um-e N_ l_____ e N- l-g-u- e ----------- Na loghum e

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!