Vestmik

et Teel   »   ko 이동 중

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [서른일곱]

37 [seoleun-ilgob]

이동 중

idong jung

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti korea Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. 그- 오토--- 타요. 그_ 오____ 타__ 그- 오-바-를 타-. ------------ 그는 오토바이를 타요. 0
i--ng j--g i____ j___ i-o-g j-n- ---------- idong jung
Ta sõidab jalgrattaga. 그는-자전----요. 그_ 자___ 타__ 그- 자-거- 타-. ----------- 그는 자전거를 타요. 0
i---- --ng i____ j___ i-o-g j-n- ---------- idong jung
Ta käib jala. 그는---가-. 그_ 걸____ 그- 걸-가-. -------- 그는 걸어가요. 0
g--ne-n-oto-ai--u- -ay-. g______ o_________ t____ g-u-e-n o-o-a-l-u- t-y-. ------------------------ geuneun otobaileul tayo.
Ta sõidab laevaga. 그---- 타고 --. 그_ 배_ 타_ 가__ 그- 배- 타- 가-. ------------ 그는 배를 타고 가요. 0
g-uneun ot-----e-- tay-. g______ o_________ t____ g-u-e-n o-o-a-l-u- t-y-. ------------------------ geuneun otobaileul tayo.
Ta sõidab paadiga. 그- -트- -고 가-. 그_ 보__ 타_ 가__ 그- 보-를 타- 가-. ------------- 그는 보트를 타고 가요. 0
g--n--n oto-ail-ul tay-. g______ o_________ t____ g-u-e-n o-o-a-l-u- t-y-. ------------------------ geuneun otobaileul tayo.
Ta ujub. 그는-수영----. 그_ 수__ 해__ 그- 수-을 해-. ---------- 그는 수영을 해요. 0
g-uneu--jaj-o---o---- ta--. g______ j____________ t____ g-u-e-n j-j-o-g-o-e-l t-y-. --------------------------- geuneun jajeongeoleul tayo.
Kas siin on ohtlik? 여기---험해-? 여__ 위____ 여-는 위-해-? --------- 여기는 위험해요? 0
g-un-u- --je--geoleu--ta-o. g______ j____________ t____ g-u-e-n j-j-o-g-o-e-l t-y-. --------------------------- geuneun jajeongeoleul tayo.
Kas üksinda hääletada on ohtlik? 혼자 히치------ ---위--요? 혼_ 히____ 하_ 것_ 위____ 혼- 히-하-킹 하- 것- 위-해-? -------------------- 혼자 히치하이킹 하는 것은 위험해요? 0
geun------je--ge-le-l t--o. g______ j____________ t____ g-u-e-n j-j-o-g-o-e-l t-y-. --------------------------- geuneun jajeongeoleul tayo.
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? 밤에-혼자-산책-는 것- 위---? 밤_ 혼_ 산___ 것_ 위____ 밤- 혼- 산-하- 것- 위-해-? ------------------- 밤에 혼자 산책하는 것은 위험해요? 0
geun-un-ge------ay-. g______ g___________ g-u-e-n g-o---o-a-o- -------------------- geuneun geol-eogayo.
Me oleme eksinud. 우-- 운-하다-----었-요. 우__ 운___ 길_ 잃____ 우-는 운-하- 길- 잃-어-. ----------------- 우리는 운전하다 길을 잃었어요. 0
g--n--n---o--e--ayo. g______ g___________ g-u-e-n g-o---o-a-o- -------------------- geuneun geol-eogayo.
Me oleme valel teel. 우-는 길을----들었어요. 우__ 길_ 잘_ 들____ 우-는 길- 잘- 들-어-. --------------- 우리는 길을 잘못 들었어요. 0
g-un-un--------g-yo. g______ g___________ g-u-e-n g-o---o-a-o- -------------------- geuneun geol-eogayo.
Me peame ümber pöörama. 우리--돌-가--해요. 우__ 돌___ 해__ 우-는 돌-가- 해-. ------------ 우리는 돌아가야 해요. 0
geun-u- ---l--l t-----ay-. g______ b______ t___ g____ g-u-e-n b-e-e-l t-g- g-y-. -------------------------- geuneun baeleul tago gayo.
Kus siin parkida saab? 여- --에-주차할---있어-? 여_ 어__ 주__ 수 있___ 여- 어-에 주-할 수 있-요- ----------------- 여기 어디에 주차할 수 있어요? 0
geu-eun ---l-------o g-yo. g______ b______ t___ g____ g-u-e-n b-e-e-l t-g- g-y-. -------------------------- geuneun baeleul tago gayo.
Kas siin on parkimisplatsi? 여기에-주-장- 있어요? 여__ 주___ 있___ 여-에 주-장- 있-요- ------------- 여기에 주차장이 있어요? 0
g--neu- -aele-l -a-----yo. g______ b______ t___ g____ g-u-e-n b-e-e-l t-g- g-y-. -------------------------- geuneun baeleul tago gayo.
Kui kaua saab siin parkida? 여-서 얼마나 -래---할 수--어요? 여__ 얼__ 오_ 주__ 수 있___ 여-서 얼-나 오- 주-할 수 있-요- --------------------- 여기서 얼마나 오래 주차할 수 있어요? 0
ge-n--n----eu-eu- -a-o-g-y-. g______ b________ t___ g____ g-u-e-n b-t-u-e-l t-g- g-y-. ---------------------------- geuneun boteuleul tago gayo.
Kas te suusatate? 스키 타-? 스_ 타__ 스- 타-? ------ 스키 타요? 0
g-u-e-n b-t---eu- t-g- ---o. g______ b________ t___ g____ g-u-e-n b-t-u-e-l t-g- g-y-. ---------------------------- geuneun boteuleul tago gayo.
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? 스--리---타---대기까--가-? 스_ 리__ 타_ 꼭____ 가__ 스- 리-트 타- 꼭-기-지 가-? ------------------- 스키 리프트 타고 꼭대기까지 가요? 0
ge-neun b------ul-ta---g-yo. g______ b________ t___ g____ g-u-e-n b-t-u-e-l t-g- g-y-. ---------------------------- geuneun boteuleul tago gayo.
Kas siin saab suuski laenutada? 여기--스-를 -- 수---요? 여__ 스__ 빌_ 수 있___ 여-서 스-를 빌- 수 있-요- ----------------- 여기서 스키를 빌릴 수 있어요? 0
g--n--n-suye--g---l-h---o. g______ s__________ h_____ g-u-e-n s-y-o-g-e-l h-e-o- -------------------------- geuneun suyeong-eul haeyo.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + korea (1-100) MP3 korea (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!