Vestmik

et Teel   »   sq Rrugёs

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [tridhjetёeshtatё]

Rrugёs

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti albaania Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. Ai u--ёt---m--mo--çik-et-. A_ u______ m_ m___________ A- u-h-t-n m- m-t-ç-k-e-ё- -------------------------- Ai udhёton me motoçikletё. 0
Ta sõidab jalgrattaga. Ai--d-------e -iç--le-ё. A_ u______ m_ b_________ A- u-h-t-n m- b-ç-k-e-ё- ------------------------ Ai udhёton me biçikletё. 0
Ta käib jala. Ai -hko--n- -ёm-ё. A_ s____ n_ k_____ A- s-k-n n- k-m-ё- ------------------ Ai shkon nё kёmbё. 0
Ta sõidab laevaga. Ai udhё-on--e---i--. A_ u______ m_ a_____ A- u-h-t-n m- a-i-e- -------------------- Ai udhёton me anije. 0
Ta sõidab paadiga. Ai udhё-o- -e v--kё. A_ u______ m_ v_____ A- u-h-t-n m- v-r-ё- -------------------- Ai udhёton me varkё. 0
Ta ujub. A-----on. A_ n_____ A- n-t-n- --------- Ai noton. 0
Kas siin on ohtlik? A ё-----e r---ik---e k---? A ё____ e r_________ k____ A ё-h-ё e r-e-i-s-m- k-t-? -------------------------- A ёshtё e rrezikshme kёtu? 0
Kas üksinda hääletada on ohtlik? A ёshtё-e ----ikshm- -- ---ё---h me--u---stop? A ё____ e r_________ t_ u_______ m_ a_________ A ё-h-ё e r-e-i-s-m- t- u-h-t-s- m- a-t---t-p- ---------------------------------------------- A ёshtё e rrezikshme tё udhёtosh me auto-stop? 0
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? A-ёshtё - rrezi-shme--ё-shё-i---- natёn? A ё____ e r_________ t_ s________ n_____ A ё-h-ё e r-e-i-s-m- t- s-ё-i-ё-h n-t-n- ---------------------------------------- A ёshtё e rrezikshme tё shёtisёsh natёn? 0
Me oleme eksinud. Ke--------r-uar--rug--. K___ n_________ r______ K-m- n-a-ё-r-a- r-u-ё-. ----------------------- Kemi ngatёrruar rrugёn. 0
Me oleme valel teel. J-mi--- --ugё tё---b---. J___ n_ r____ t_ g______ J-m- n- r-u-ё t- g-b-a-. ------------------------ Jemi nё rrugё tё gabuar. 0
Me peame ümber pöörama. D--et tё -t---em-. D____ t_ k________ D-h-t t- k-h-h-m-. ------------------ Duhet tё kthehemi. 0
Kus siin parkida saab? K--m--d -- par--jmё k--u? K_ m___ t_ p_______ k____ K- m-n- t- p-r-o-m- k-t-? ------------------------- Ku mund tё parkojmё kёtu? 0
Kas siin on parkimisplatsi? A k- -en---arki-- k-t-? A k_ v___ p______ k____ A k- v-n- p-r-i-i k-t-? ----------------------- A ka vend parkimi kёtu? 0
Kui kaua saab siin parkida? Sa k--ё---n---ё p---oj-ё----u? S_ k___ m___ t_ p_______ k____ S- k-h- m-n- t- p-r-o-m- k-t-? ------------------------------ Sa kohё mund tё parkojmё kёtu? 0
Kas te suusatate? A -----ski? A b___ s___ A b-n- s-i- ----------- A bёni ski? 0
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? A--o -ё -----eni-l-r- m- a-he-----n? A d_ t_ n_______ l___ m_ a__________ A d- t- n-j-t-n- l-r- m- a-h-n-o-i-? ------------------------------------ A do tё ngjiteni lart me ashensorin? 0
Kas siin saab suuski laenutada? A-m--d -ё--a-r--h---tu--u- ---ta------k-? A m___ t_ m______ k___ h__ s____ p__ s___ A m-n- t- m-r-ё-h k-t- h-a s-i-a p-r s-i- ----------------------------------------- A mund tё marrёsh ketu hua slita pёr ski? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + albaania (1-100) MP3 albaania (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!