Vestmik

et Teel   »   sr На путу

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [тридесет и седам]

37 [trideset i sedam]

На путу

Na putu

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. Он--е в--и ---о---. О_ с_ в___ м_______ О- с- в-з- м-т-р-м- ------------------- Он се вози мотором. 0
Na-p-tu N_ p___ N- p-t- ------- Na putu
Ta sõidab jalgrattaga. Он с---ози --ц--л--. О_ с_ в___ б________ О- с- в-з- б-ц-к-о-. -------------------- Он се вози бициклом. 0
Na---tu N_ p___ N- p-t- ------- Na putu
Ta käib jala. О--иде -еш-е. О_ и__ п_____ О- и-е п-ш-е- ------------- Он иде пешке. 0
O--se----i-----r--. O_ s_ v___ m_______ O- s- v-z- m-t-r-m- ------------------- On se vozi motorom.
Ta sõidab laevaga. Он--у--ј----од--. О_ п_____ б______ О- п-т-ј- б-о-о-. ----------------- Он путује бродом. 0
On se v--i--o--r-m. O_ s_ v___ m_______ O- s- v-z- m-t-r-m- ------------------- On se vozi motorom.
Ta sõidab paadiga. Он--е-в----ч--ц-м. О_ с_ в___ ч______ О- с- в-з- ч-м-е-. ------------------ Он се вози чамцем. 0
O- se -o-- --t--om. O_ s_ v___ m_______ O- s- v-z- m-t-r-m- ------------------- On se vozi motorom.
Ta ujub. Он пл--а. О_ п_____ О- п-и-а- --------- Он плива. 0
On-se --zi-b-c-k---. O_ s_ v___ b________ O- s- v-z- b-c-k-o-. -------------------- On se vozi biciklom.
Kas siin on ohtlik? Д--ли је ов-е о-----? Д_ л_ ј_ о___ о______ Д- л- ј- о-д- о-а-н-? --------------------- Да ли је овде опасно? 0
On--- v-z---i---lo-. O_ s_ v___ b________ O- s- v-z- b-c-k-o-. -------------------- On se vozi biciklom.
Kas üksinda hääletada on ohtlik? Да--- је-о-а--о -а- --о-и----? Д_ л_ ј_ о_____ с__ с_________ Д- л- ј- о-а-н- с-м с-о-и-а-и- ------------------------------ Да ли је опасно сам стопирати? 0
O- se v-zi-b---klo-. O_ s_ v___ b________ O- s- v-z- b-c-k-o-. -------------------- On se vozi biciklom.
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? Да -и-ј-----сно -е-а---н---? Д_ л_ ј_ о_____ ш_____ н____ Д- л- ј- о-а-н- ш-т-т- н-ћ-? ---------------------------- Да ли је опасно шетати ноћу? 0
O- id---e---. O_ i__ p_____ O- i-e p-š-e- ------------- On ide peške.
Me oleme eksinud. П--р-ши---с-о пу-. П________ с__ п___ П-г-е-и-и с-о п-т- ------------------ Погрешили смо пут. 0
On i-----š-e. O_ i__ p_____ O- i-e p-š-e- ------------- On ide peške.
Me oleme valel teel. Н--погрешн-м с-о-пу-у. Н_ п________ с__ п____ Н- п-г-е-н-м с-о п-т-. ---------------------- На погрешном смо путу. 0
On ide -eš--. O_ i__ p_____ O- i-e p-š-e- ------------- On ide peške.
Me peame ümber pöörama. М---м---- в--тити. М_____ с_ в_______ М-р-м- с- в-а-и-и- ------------------ Морамо се вратити. 0
On-p--u-e ---dom. O_ p_____ b______ O- p-t-j- b-o-o-. ----------------- On putuje brodom.
Kus siin parkida saab? Г---се -в---мо-е-п--кират-? Г__ с_ о___ м___ п_________ Г-е с- о-д- м-ж- п-р-и-а-и- --------------------------- Где се овде може паркирати? 0
O-----uj--b-odom. O_ p_____ b______ O- p-t-j- b-o-o-. ----------------- On putuje brodom.
Kas siin on parkimisplatsi? Има--и-о-де п-р-ир-ли-те? И__ л_ о___ п____________ И-а л- о-д- п-р-и-а-и-т-? ------------------------- Има ли овде паркиралиште? 0
O--p-tu-e-b--do-. O_ p_____ b______ O- p-t-j- b-o-o-. ----------------- On putuje brodom.
Kui kaua saab siin parkida? Ко--ко -----с--ов-е--о----------ти? К_____ д___ с_ о___ м___ п_________ К-л-к- д-г- с- о-д- м-ж- п-р-и-а-и- ----------------------------------- Колико дуго се овде може паркирати? 0
On--e -----č-mc--. O_ s_ v___ č______ O- s- v-z- č-m-e-. ------------------ On se vozi čamcem.
Kas te suusatate? Д- -и----јат-? Д_ л_ с_______ Д- л- с-и-а-е- -------------- Да ли скијате? 0
O- se vo---č-m--m. O_ s_ v___ č______ O- s- v-z- č-m-e-. ------------------ On se vozi čamcem.
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? В-зит- ----е -а -----ш--м -и---м-го--? В_____ л_ с_ с_ с________ л_____ г____ В-з-т- л- с- с- с-и-а-к-м л-ф-о- г-р-? -------------------------------------- Возите ли се са скијашким лифтом горе? 0
On s- --z-----ce-. O_ s_ v___ č______ O- s- v-z- č-m-e-. ------------------ On se vozi čamcem.
Kas siin saab suuski laenutada? Могу--и с- -вде и--а-ми-- с-иј-? М___ л_ с_ о___ и________ с_____ М-г- л- с- о-д- и-н-ј-и-и с-и-е- -------------------------------- Могу ли се овде изнајмити скије? 0
O--pl-va. O_ p_____ O- p-i-a- --------- On pliva.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + serbia (1-100) MP3 serbia (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!