Vestmik

et Teel   »   th ระหว่างเดินทาง

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [สามสิบเจ็ด]

sǎm-sìp-jèt

ระหว่างเดินทาง

rá-wàng-der̶n-tang

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tai Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. เขา-ับร-จ--รยา-ย--์ เ_______________ เ-า-ั-ร-จ-ก-ย-น-น-์ ------------------- เขาขับรถจักรยานยนต์ 0
rá-wàng--------a-g r________________ r-́-w-̀-g-d-r-n-t-n- -------------------- rá-wàng-der̶n-tang
Ta sõidab jalgrattaga. เ-า----ั-ร-าน เ_________ เ-า-ี-จ-ก-ย-น ------------- เขาขี่จักรยาน 0
r-́-w---g-der---ta-g r________________ r-́-w-̀-g-d-r-n-t-n- -------------------- rá-wàng-der̶n-tang
Ta käib jala. เ-า---น เ_____ เ-า-ด-น ------- เขาเดิน 0
k-̌o-ka---rót-j-̀---á--a----n k_________________________ k-̌---a-p-r-́---a-k-r-́-y-n-y-n ------------------------------- kǎo-kàp-rót-jàk-rá-yan-yon
Ta sõidab laevaga. เข-ไปโ-----อ-หญ่ เ_____________ เ-า-ป-ด-เ-ื-ใ-ญ- ---------------- เขาไปโดยเรือใหญ่ 0
k-----a-p-ro-t--a-k-ra----n-y-n k_________________________ k-̌---a-p-r-́---a-k-r-́-y-n-y-n ------------------------------- kǎo-kàp-rót-jàk-rá-yan-yon
Ta sõidab paadiga. เข-ไปโดย-ร-อ เ__________ เ-า-ป-ด-เ-ื- ------------ เขาไปโดยเรือ 0
ka--------------------́-y----on k_________________________ k-̌---a-p-r-́---a-k-r-́-y-n-y-n ------------------------------- kǎo-kàp-rót-jàk-rá-yan-yon
Ta ujub. เข----ยน้ำ เ______ เ-า-่-ย-้- ---------- เขาว่ายน้ำ 0
k-̌o--e----a----a----n k_________________ k-̌---e-e-j-̀---a---a- ---------------------- kǎo-kèe-jàk-rá-yan
Kas siin on ohtlik? ท--น-่---ตร-ย----คร-บ-/---? ที่__________ ค__ / ค__ ท-่-ี-อ-น-ร-ย-ห- ค-ั- / ค-? --------------------------- ที่นี่อันตรายไหม ครับ / คะ? 0
k-̌o-ke---j-̀k-ra----n k_________________ k-̌---e-e-j-̀---a---a- ---------------------- kǎo-kèe-jàk-rá-yan
Kas üksinda hääletada on ohtlik? กา-โ-กร--น-----อั-ตร--ไ-ม-ค-ั--/--ะ? ก______________________ ค__ / ค__ ก-ร-บ-ร-ค-เ-ี-ว-ั-ต-า-ไ-ม ค-ั- / ค-? ------------------------------------ การโบกรถคนเดียวอันตรายไหม ครับ / คะ? 0
k--o---̀--------a--y-n k_________________ k-̌---e-e-j-̀---a---a- ---------------------- kǎo-kèe-jàk-rá-yan
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? ม--อันตร--ไ-- -รั- / -- ถ้-ออ--า---น-ล่--อ--ลางคืน? มั__________ ค__ / ค_ ถ้______________________ ม-น-ั-ต-า-ไ-ม ค-ั- / ค- ถ-า-อ-ม-เ-ิ-เ-่-ต-น-ล-ง-ื-? --------------------------------------------------- มันอันตรายไหม ครับ / คะ ถ้าออกมาเดินเล่นตอนกลางคืน? 0
k-̌--de-̶n k_______ k-̌---e-̶- ---------- kǎo-der̶n
Me oleme eksinud. เ--หล-ท-ง เ________ เ-า-ล-ท-ง --------- เราหลงทาง 0
k-̌---e-̶n k_______ k-̌---e-̶- ---------- kǎo-der̶n
Me oleme valel teel. เ---า-ิด--ง เ_________ เ-า-า-ิ-ท-ง ----------- เรามาผิดทาง 0
k-̌o--e-̶n k_______ k-̌---e-̶- ---------- kǎo-der̶n
Me peame ümber pöörama. เ--ต้--เล--ย-ก-ั---ง--ิม เ__________________ เ-า-้-ง-ล-้-ว-ล-บ-า-เ-ิ- ------------------------ เราต้องเลี้ยวกลับทางเดิม 0
k-̌o-bha--d-y----a-y-̀i k____________________ k-̌---h-i-d-y-r-u---a-i ----------------------- kǎo-bhai-doy-reua-yài
Kus siin parkida saab? จอ--ถ-ด--ี่ไหน ค-ับ-/ -ะ? จ__________ ค__ / ค__ จ-ด-ถ-ด-ท-่-ห- ค-ั- / ค-? ------------------------- จอดรถได้ที่ไหน ครับ / คะ? 0
k-̌---ha---oy--e-a--a-i k____________________ k-̌---h-i-d-y-r-u---a-i ----------------------- kǎo-bhai-doy-reua-yài
Kas siin on parkimisplatsi? ท--นี-มี--่จอด-ถไ---ค--บ / ค-? ที่___________ ค__ / ค__ ท-่-ี-ม-ท-่-อ-ร-ไ-ม ค-ั- / ค-? ------------------------------ ที่นี่มีที่จอดรถไหม ครับ / คะ? 0
k-̌---h----o---e------i k____________________ k-̌---h-i-d-y-r-u---a-i ----------------------- kǎo-bhai-doy-reua-yài
Kui kaua saab siin parkida? ท-่นี่จอดร-ไ-้นา---่า-ร-คร-บ / ค-? ที่________________ ค__ / ค__ ท-่-ี-จ-ด-ถ-ด-น-น-ท-า-ร ค-ั- / ค-? ---------------------------------- ที่นี่จอดรถได้นานเท่าไร ครับ / คะ? 0
k--o--hai-do----ua k________________ k-̌---h-i-d-y-r-u- ------------------ kǎo-bhai-doy-reua
Kas te suusatate? ค-ณเล่-สกี-หม--ับ-- -ะ? คุ____________ / ค__ ค-ณ-ล-น-ก-ไ-ม-ร-บ / ค-? ----------------------- คุณเล่นสกีไหมครับ / คะ? 0
k-̌--bha--d-y--eua k________________ k-̌---h-i-d-y-r-u- ------------------ kǎo-bhai-doy-reua
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? คุณ---ึ-นส------์ไปข-า-บนไ--ค-ั- --คะ? คุ_______________________ / ค__ ค-ณ-ะ-ึ-น-ก-ล-ฟ-์-ป-้-ง-น-ห-ค-ั- / ค-? -------------------------------------- คุณจะขึ้นสกีลิฟท์ไปข้างบนไหมครับ / คะ? 0
ka-o-------------a k________________ k-̌---h-i-d-y-r-u- ------------------ kǎo-bhai-doy-reua
Kas siin saab suuski laenutada? ที่น-่ม-สกี-ห้เ-่าไ--ค-ั--/ -ะ? ที่_______________ / ค__ ท-่-ี-ม-ส-ี-ห-เ-่-ไ-ม-ร-บ / ค-? ------------------------------- ที่นี่มีสกีให้เช่าไหมครับ / คะ? 0
k-̌-----i--ám k__________ k-̌---a-i-n-́- -------------- kǎo-wâi-nám

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!