Vestmik

et Autorike   »   fi Puhjennut rengas

39 [kolmkümmend üheksa]

Autorike

Autorike

39 [kolmekymmentäyhdeksän]

Puhjennut rengas

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Kus on järgmine tankla? M-s-ä -- l-hi- h-o-to-se-a? M____ o_ l____ h___________ M-s-ä o- l-h-n h-o-t-a-e-a- --------------------------- Missä on lähin huoltoasema? 0
Mul on katkine rehv. Mi--lla-on --ngasrikko. M______ o_ r___________ M-n-l-a o- r-n-a-r-k-o- ----------------------- Minulla on rengasrikko. 0
Oskate te ratast vahetada? V-isi-teko-va-h-aa---nka-n? V_________ v______ r_______ V-i-i-t-k- v-i-t-a r-n-a-n- --------------------------- Voisitteko vaihtaa renkaan? 0
Mul on vaja paar liitrit diislit. T--vi---- pa-i l-tr---di--e-i-. T________ p___ l_____ d________ T-r-i-s-n p-r- l-t-a- d-e-e-i-. ------------------------------- Tarvitsen pari litraa dieseliä. 0
Mul ei ole enam bensiini. M-n--l- -i -le---ää-b-nsii-iä. M______ e_ o__ e___ b_________ M-n-l-a e- o-e e-ä- b-n-i-n-ä- ------------------------------ Minulla ei ole enää bensiiniä. 0
Kas teil on varukanister? On---teillä-v-r-k-ni-t--i-? O___ t_____ v______________ O-k- t-i-l- v-r-k-n-s-e-i-? --------------------------- Onko teillä varakanisteria? 0
Kus ma saan helistada? M-s-ä--oin-kä-tt-ä -uh-lin-a? M____ v___ k______ p_________ M-s-ä v-i- k-y-t-ä p-h-l-n-a- ----------------------------- Missä voin käyttää puhelinta? 0
Mul on puksiiri vaja. T-r-i--e- hi--us-al-e---. T________ h______________ T-r-i-s-n h-n-u-p-l-e-u-. ------------------------- Tarvitsen hinauspalvelua. 0
Ma otsin töökoda. E--in ---o--rjaa--a. E____ a_____________ E-s-n a-t-k-r-a-m-a- -------------------- Etsin autokorjaamoa. 0
Juhtus õnnetus. T---h--- -nn--tomu-s. T_______ o___________ T-p-h-u- o-n-t-o-u-s- --------------------- Tapahtui onnettomuus. 0
Kus on lähim telefon? M---ä-on--ä-i- p--el--? M____ o_ l____ p_______ M-s-ä o- l-h-n p-h-l-n- ----------------------- Missä on lähin puhelin? 0
Kas teil on mobiil kaasas? On-o---il-ä känny-k- m-k-n-? O___ t_____ k_______ m______ O-k- t-i-l- k-n-y-k- m-k-n-? ---------------------------- Onko teillä kännykkä mukana? 0
Me vajame abi. T-rvitsemme--pua. T__________ a____ T-r-i-s-m-e a-u-. ----------------- Tarvitsemme apua. 0
Kutsuge arst! Soit----- --äkäri! S________ l_______ S-i-t-k-a l-ä-ä-i- ------------------ Soittakaa lääkäri! 0
Kutsuge politsei! So-tt-kaa-p---is-! S________ p_______ S-i-t-k-a p-l-i-i- ------------------ Soittakaa poliisi! 0
Teie paberid, palun. Pap---nn-- -l-aa-h---. P_________ o____ h____ P-p-r-n-e- o-k-a h-v-. ---------------------- Paperinne, olkaa hyvä. 0
Teie juhiload, palun. Ajoko-t--n-e- o---- hy-ä. A____________ o____ h____ A-o-o-t-i-n-, o-k-a h-v-. ------------------------- Ajokorttinne, olkaa hyvä. 0
Teie autodokumendid, palun. A---eu---aperi--e,--------yv-. A_________________ o____ h____ A-o-e-v-p-p-r-n-e- o-k-a h-v-. ------------------------------ Ajoneuvopaperinne, olkaa hyvä. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + soome (1-100) MP3 soome (1-100)
Videot ei leitud!

Andekas keelebeebi

Enne kui nad isegi rääkima õpivad, teavad lapsed palju keelte kohta. Seda on näidanud mitmed erinevad katsed. Lapse arengut uuritakse spetsiaalsetes beebilaborites. Seal uuritakse ka seda, kuidas lapsed keeli õpivad. Beebid on ilmselgelt intelligentsemad kui me siiani arvanud oleme. Isegi 6-kuuselt on neil mitmeid keelelisi oskusi. Näitekstunnevad nad ära oma emakeele. Prantsuse ja saksa beebid reageerivad erinevalt teatud toonidele. Erinevatel rõhumustritel on erinevad tagajärjed. Seega tunnetavad lapsed oma emakeele tooni. Väga noored lapsed suudavad meelde jätta mitmeid sõnu. Vanemad on beebi keele arengule väga tähtsad. Sest lapsed vajavad suhtlemist juba vahetult pärast sündimist. Nad tahavad suhelda oma ema ja isaga. Kuid suhtlust peavad saatma positiivsed emotsioonid. Vanemad ei tohi olla stressis, kui nad oma lapsega räägivad. Vale on ka nendega harva rääkida. Stressil ja vaikusel võib beebile olla negatiivne mõju. See võib nende keele arengut pärssida. Beebid alustavad õppimist juba emaüsas! Nad reageerivad kõnele ka enne sündi. Nad suudavad juba õigesti helisignaale tajuda. Pärast sündi tunnevad nad antud signaalid ära. Sündimata lapsed õpivad isegi keele rütmi. Imikud kuulrad juba üsas oma ema häält. Nii võib isegi rääkida veel sündimata lapsega. Kuid ei tohi üle pingutada... Lapsel on veel piisavalt aega harjutada ka pärast sündi!
Kas sa teadsid?
Rootsi keel kuulub põhjagermaani keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 8 miljonile inimesele. Seda räägitakse Rootsis ning osaliselt ka Soomes. Rootslased võivad norralastega üsna probleemivabalt suhelda. On olemas lausa ka segakeel, mis elemente mõlemast keelest ühendab. Ka taanlastega on vestlus võimalik, kui kõik osapooled selgelt räägivad. Rootsi tähestikus on 29 tähte. Üks rootsi keele tunnusmärk on iseloomulik vokaalisüsteem. Vokaalide pikkus ja lühidus otsustavad sõnatähenduse. Ka toonikõrgus mängib rootsi keeles rolli. Rootsi keele sõnad ja laused on üldiselt pigem lühikesed. Lausejärjestus järgib kindlaid reegleid. Ka grammatika ei ole väga keeruline. Struktuurid sarnanevad kokkuvõttes inglise keele omadele. Õppige rootsi keelt, see ei ole üldse nii raske!