Vestmik

et Tee küsimine   »   sv Fråga efter vägen

40 [nelikümmend]

Tee küsimine

Tee küsimine

40 [fyrtio]

Fråga efter vägen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Vabandage! Ur-ä--a! U_______ U-s-k-a- -------- Ursäkta! 0
Saate te mind aidata? K-- ni h-ä-pa--i-? K__ n_ h_____ m___ K-n n- h-ä-p- m-g- ------------------ Kan ni hjälpa mig? 0
Kus on siin hea restoran? V-r --nns en -ra-r--t--r--- h--? V__ f____ e_ b__ r_________ h___ V-r f-n-s e- b-a r-s-a-r-n- h-r- -------------------------------- Var finns en bra restaurang här? 0
Minge vasakule ümber nurga. Gå--u-t-h----t --ll-vän---r. G_ r___ h_____ t___ v_______ G- r-n- h-r-e- t-l- v-n-t-r- ---------------------------- Gå runt hörnet till vänster. 0
Minge seejärel veidi maad otse. Gå ---a---n b-t----- ---m. G_ s____ e_ b__ r___ f____ G- s-d-n e- b-t r-k- f-a-. -------------------------- Gå sedan en bit rakt fram. 0
Minge siis sada meetrit paremale. Gå-s-da--hu-d---me-e-----l h----. G_ s____ h_____ m____ t___ h_____ G- s-d-n h-n-r- m-t-r t-l- h-g-r- --------------------------------- Gå sedan hundra meter till höger. 0
Te võite ka bussiga minna. Ni-kan-----å--a bu--e-. N_ k__ o____ t_ b______ N- k-n o-k-å t- b-s-e-. ----------------------- Ni kan också ta bussen. 0
Te võite ka trammiga minna. Ni---n ock-- ta---årvagne-. N_ k__ o____ t_ s__________ N- k-n o-k-å t- s-å-v-g-e-. --------------------------- Ni kan också ta spårvagnen. 0
Te võite ka minu järel sõita. N- kan-ock-å--e-t e---lt-åka e-te--mig. N_ k__ o____ h___ e_____ å__ e____ m___ N- k-n o-k-å h-l- e-k-l- å-a e-t-r m-g- --------------------------------------- Ni kan också helt enkelt åka efter mig. 0
Kuidas saan ma jalgpallistaadionile? H-- ---mer-jag----l f------s-tadio-? H__ k_____ j__ t___ f_______________ H-r k-m-e- j-g t-l- f-t-o-l-s-a-i-n- ------------------------------------ Hur kommer jag till fotbollsstadion? 0
Ületage sild! G- --e- b-on! G_ ö___ b____ G- ö-e- b-o-! ------------- Gå över bron! 0
Sõitke läbi tunneli! Å- g---m t--n--n! Å_ g____ t_______ Å- g-n-m t-n-e-n- ----------------- Åk genom tunneln! 0
Sõitke kolmanda foorini. Åk-fra- --ll--r-d-e t-a-i-l-u-et. Å_ f___ t___ t_____ t____________ Å- f-a- t-l- t-e-j- t-a-i-l-u-e-. --------------------------------- Åk fram till tredje trafikljuset. 0
Pöörake seejärel esimesele tänavale paremal. T- sed------ti-- -öger v-----r-t- g---n. T_ s____ a_ t___ h____ v__ f_____ g_____ T- s-d-n a- t-l- h-g-r v-d f-r-t- g-t-n- ---------------------------------------- Ta sedan av till höger vid första gatan. 0
Sõitke siis otse üle järgmise ristmiku. Å---e--n ---t--ram vid-nä--a kors-i-g. Å_ s____ r___ f___ v__ n____ k________ Å- s-d-n r-k- f-a- v-d n-s-a k-r-n-n-. -------------------------------------- Åk sedan rakt fram vid nästa korsning. 0
Vabandage, kuidas ma jõuan lennujaama? Ur-äkt-- hu- --mme---ag --ll fl---lats--? U_______ h__ k_____ j__ t___ f___________ U-s-k-a- h-r k-m-e- j-g t-l- f-y-p-a-s-n- ----------------------------------------- Ursäkta, hur kommer jag till flygplatsen? 0
Parem oleks, kui te metrooga läheksite. De--ä---äs- a-- ta -u--e--an-n. D__ ä_ b___ a__ t_ t___________ D-t ä- b-s- a-t t- t-n-e-b-n-n- ------------------------------- Det är bäst att ta tunnelbanan. 0
Sõitke lihtsalt lõppjaamani. Åk --l- -nkelt-ända f--m-t-ll---ut-t----n-n. Å_ h___ e_____ ä___ f___ t___ s_____________ Å- h-l- e-k-l- ä-d- f-a- t-l- s-u-s-a-i-n-n- -------------------------------------------- Åk helt enkelt ända fram till slutstationen. 0

Loomade keel

Kui me tahame end väljendada, kasutame me selleks kõnet. Kuid ka loomadel on oma keel. Ja nad kasutavad seda täpselt nagu meie inimesedki. See tähendab, et nad räägivad üksteisega teabe vahetamise eesmärgil. Põhimõtteliselt on igal loomaliigil oma kindel keel. Isegi termiidid suhtlevad omavahel. Ohu korral löövad nad oma keha vastu maad. See on nende viis üksteist hoiatada. Teised loomaliigid vilistavad, kui nad lähenevad vaenlasele. Mesilaste räägivad üksteisega läbi tantsu. Nii näitavad nad teisteöe mesilastele kus on midagi süüa. Vaalad tekitavad helisid, mida on kuulda 5000 kilomeetri kaugusele. Nad suhtlevad omavahel eriliste laulude abil. Ka elevandid annavad üksteisele erinevaid akustilisi signaale. Aga inimesed neid ei kuule. Enamik loomade keeli on väga keerulised. Nad koosnevad erinevatest märgikombinatsioonidest. Kasutatakse nii akustilisi, keemilisi kui ka optilisi signaale. Peale selle kasutavad loomad erinevaid žeste. Praeguseks on inimesed õppinud ära oma lemmikloomade keeled. Nad teavad, kui koer on õnnelik. Ja saavad aru, kui kassid tahab olla üksi. Kuid koerad ja kassid räägivad väga erinevaid keeli. Paljud signaalid on isegi täpselt vastupidised. Pikka aega usuti, et need kaks looma lihtsalt ei meeldi teineteisele. Aga nad lihtsalt saavad üksteisest valesti aru. See tekitabki koertele ja kassidele probleeme. Nii et isegi loomad võitlevad arusaamatustega ...
Kas sa teadsid?
Serbia keel on emakeeleks umbes 12 miljonile inimesele. Enamik nendest elab Serbias ning teistes Kagu-Euroopa riikides. Serbia keel kuulub lõunaslaavi keelte hulka. See on lähedalt suguluses horvaadi ja bosnia keelega. Grammatika ja sõnavara sarnanevad üksteisele väga. Seetõttu on probleemivaba arusaamine serblaste, horvaatide ja bosnialaste vahel võimalik. Serbia tähestikus on 30 tähte. Igaühel nendest on oma kindel hääldus. Rõhuasetuses leidub paralleele klassikaliste toonikeeltega. Näiteks hiina keeles muutub silpide toonikõrgusega ka nende tähendus. See on serbia keeles sarnane. Kuigi siin mängib rolli ainult rõhuliste silpide kõrgus. Tugev käändeline keeleehitus on veel üks serbia keele tunnusmärk. See tähendab, et nimi-, tegu-, omadus- ja asesõnu käänatakse alati. Kellel huvi grammatiliste struktuuride vastu on, peaks kindlasti serbia keelt õppima!