Vestmik

et Diskoteegis   »   fr A la discothèque

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [quarante-six]

A la discothèque

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? E-t--e --e-cett- p-ace e-t--i--- ? E_____ q__ c____ p____ e__ l____ ? E-t-c- q-e c-t-e p-a-e e-t l-b-e ? ---------------------------------- Est-ce que cette place est libre ? 0
Kas ma võin teiega istuda? P----je---as-eo---à-cô---------- ? P______ m________ à c___ d_ v___ ? P-i---e m-a-s-o-r à c-t- d- v-u- ? ---------------------------------- Puis-je m’asseoir à côté de vous ? 0
Meeleldi. J---o----n----e. J_ v___ e_ p____ J- v-u- e- p-i-. ---------------- Je vous en prie. 0
Kuidas teile muusika meeldib? C-mm-nt t--u-ez--o---l- mus-que ? C______ t___________ l_ m______ ? C-m-e-t t-o-v-z-v-u- l- m-s-q-e ? --------------------------------- Comment trouvez-vous la musique ? 0
Veidi valju. Un-p-u---o- fo--e. U_ p__ t___ f_____ U- p-u t-o- f-r-e- ------------------ Un peu trop forte. 0
Kuid bänd mängib päris hästi. M-i- -- g-o-p- j--e--------en. M___ l_ g_____ j___ t___ b____ M-i- l- g-o-p- j-u- t-è- b-e-. ------------------------------ Mais le groupe joue très bien. 0
Kas te käite tihti siin? V-ne--v-us --uv-nt--c--? V_________ s______ i__ ? V-n-z-v-u- s-u-e-t i-i ? ------------------------ Venez-vous souvent ici ? 0
Ei, see on esimene kord. N-n- ---s--l- -r-m---e --i-. N___ c____ l_ p_______ f____ N-n- c-e-t l- p-e-i-r- f-i-. ---------------------------- Non, c’est la première fois. 0
Ma ei ole kunagi siin käinud. J----- -t--s encor- j-mais v--ue. J_ n__ é____ e_____ j_____ v_____ J- n-y é-a-s e-c-r- j-m-i- v-n-e- --------------------------------- Je n’y étais encore jamais venue. 0
Kas te tantsite? Vo--ez---us --ns-r ? V__________ d_____ ? V-u-e---o-s d-n-e- ? -------------------- Voulez-vous danser ? 0
Hiljem võib-olla. P-----a--, peut--t-e. P___ t____ p_________ P-u- t-r-, p-u---t-e- --------------------- Plus tard, peut-être. 0
Ma ei oska eriti hästi tantsida. Je -- -a-s pas-t--s--ie- -anse-. J_ n_ s___ p__ t___ b___ d______ J- n- s-i- p-s t-è- b-e- d-n-e-. -------------------------------- Je ne sais pas très bien danser. 0
See on väga lihtne. C---- -rès-simpl-. C____ t___ s______ C-e-t t-è- s-m-l-. ------------------ C’est très simple. 0
Ma näitan teile. J---ous-m-ntr---i. J_ v___ m_________ J- v-u- m-n-r-r-i- ------------------ Je vous montrerai. 0
Ei, parem mõni teine kord. N-n----ut-t -ne a-tre-f---. N___ p_____ u__ a____ f____ N-n- p-u-ô- u-e a-t-e f-i-. --------------------------- Non, plutôt une autre fois. 0
Ootate te kedagi? Es--c- ----v-u----t--dez-qu-l--’-n-? E_____ q__ v___ a_______ q________ ? E-t-c- q-e v-u- a-t-n-e- q-e-q-’-n ? ------------------------------------ Est-ce que vous attendez quelqu’un ? 0
Jah, oma poiss-sõpra. Oui---o- ---. O___ m__ a___ O-i- m-n a-i- ------------- Oui, mon ami. 0
Sealt tagant ta tulebki! Il a-r-v---u-te---rri--e-nous ! I_ a_____ j____ d_______ n___ ! I- a-r-v- j-s-e d-r-i-r- n-u- ! ------------------------------- Il arrive juste derrière nous ! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + prantsuse (1-100) MP3 prantsuse (1-100)
Videot ei leitud!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!