Vestmik

et Diskoteegis   »   hy դիսկոտեկում

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [քառասունվեց]

46 [k’arrasunvets’]

դիսկոտեկում

diskotekum

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti armeenlane Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? Այս--եղն-ազա՞տ -: Ա__ տ___ ա____ է_ Ա-ս տ-ղ- ա-ա-տ է- ----------------- Այս տեղն ազա՞տ է: 0
d-sko-e-um d_________ d-s-o-e-u- ---------- diskotekum
Kas ma võin teiega istuda? Կ-րե--՞-- ------- -ս---: Կ______ է Ձ__ մ__ ն_____ Կ-ր-լ-՞ է Ձ-ր մ-տ ն-տ-լ- ------------------------ Կարելի՞ է Ձեր մոտ նստել: 0
d-sk-te--m d_________ d-s-o-e-u- ---------- diskotekum
Meeleldi. Հ------ո-: Հ_________ Հ-ճ-ւ-ք-վ- ---------- Հաճույքով: 0
Ay--te-h----a-t e A__ t____ a____ e A-s t-g-n a-a-t e ----------------- Ays teghn aza՞t e
Kuidas teile muusika meeldib? Ինչ--՞ս ե----նո-- եր-ժ-տո-----ն-: Ի______ ե_ գ_____ ե______________ Ի-չ-ե-ս ե- գ-ն-ւ- ե-ա-շ-ո-թ-ո-ն-: --------------------------------- Ինչպե՞ս եք գտնում երաժշտությունը: 0
A-s---g-- -za՞--e A__ t____ a____ e A-s t-g-n a-a-t e ----------------- Ays teghn aza՞t e
Veidi valju. Մի ք----ա-ձր-է: Մ_ ք__ բ____ է_ Մ- ք-չ բ-ր-ր է- --------------- Մի քիչ բարձր է: 0
Ays teg-n-az-՞t e A__ t____ a____ e A-s t-g-n a-a-t e ----------------- Ays teghn aza՞t e
Kuid bänd mängib päris hästi. Բ-յ- խ-ւ--ը---վ-է-ն-ա--ւմ: Բ___ խ_____ լ__ է ն_______ Բ-յ- խ-ւ-բ- լ-վ է ն-ա-ո-մ- -------------------------- Բայց խումբը լավ է նվագում: 0
K-------- ---r-m-t-n-tel K______ e D___ m__ n____ K-r-l-՞ e D-e- m-t n-t-l ------------------------ Kareli՞ e Dzer mot nstel
Kas te käite tihti siin? Հաճա՞- եք --ս-ե--լ---ւ-: Հ_____ ե_ ա_____ լ______ Հ-ճ-՞- ե- ա-ս-ե- լ-ն-ւ-: ------------------------ Հաճա՞խ եք այստեղ լինում: 0
Ka--li--e ---- -ot--s-el K______ e D___ m__ n____ K-r-l-՞ e D-e- m-t n-t-l ------------------------ Kareli՞ e Dzer mot nstel
Ei, see on esimene kord. Ո---սա -ռ--ի--ան--մն -: Ո__ ս_ ա_____ ա_____ է_ Ո-, ս- ա-ա-ի- ա-գ-մ- է- ----------------------- Ոչ, սա առաջին անգամն է: 0
K-r-l---e -z-- --t -s-el K______ e D___ m__ n____ K-r-l-՞ e D-e- m-t n-t-l ------------------------ Kareli՞ e Dzer mot nstel
Ma ei ole kunagi siin käinud. Ե- ա--տեղ -ր-եք-չե- ---լ: Ե_ ա_____ ե____ չ__ ե____ Ե- ա-ս-ե- ե-բ-ք չ-մ ե-ե-: ------------------------- Ես այստեղ երբեք չեմ եղել: 0
Hachu-k’ov H_________ H-c-u-k-o- ---------- Hachuyk’ov
Kas te tantsite? Պա--ւ՞մ-եք: Պ______ ե__ Պ-ր-ւ-մ ե-: ----------- Պարու՞մ եք: 0
Ha-huy---v H_________ H-c-u-k-o- ---------- Hachuyk’ov
Hiljem võib-olla. Մ-գու----վ--- ո--: Մ______ ա____ ո___ Մ-գ-ւ-ե ա-ե-ի ո-շ- ------------------ Միգուցե ավելի ուշ: 0
Hach---’-v H_________ H-c-u-k-o- ---------- Hachuyk’ov
Ma ei oska eriti hästi tantsida. Ես--ա--չե- -ա----: Ե_ լ__ չ__ պ______ Ե- լ-վ չ-մ պ-ր-ւ-: ------------------ Ես լավ չեմ պարում: 0
I-ch’-e-s-yek- gtn-m--er--hsh-u-----y I________ y___ g____ y_______________ I-c-’-e-s y-k- g-n-m y-r-z-s-t-t-y-n- ------------------------------------- Inch’pe՞s yek’ gtnum yerazhshtut’yuny
See on väga lihtne. Դա--ա- -ա--րա--բան է: Դ_ շ__ հ______ բ__ է_ Դ- շ-տ հ-ս-ր-կ բ-ն է- --------------------- Դա շատ հասարակ բան է: 0
Inch---՞s-y--’ gtnum-yera-h-ht-t-y--y I________ y___ g____ y_______________ I-c-’-e-s y-k- g-n-m y-r-z-s-t-t-y-n- ------------------------------------- Inch’pe՞s yek’ gtnum yerazhshtut’yuny
Ma näitan teile. Ես-Ձ-զ ցու-- կտ-մ: Ե_ Ձ__ ց____ կ____ Ե- Ձ-զ ց-ւ-ց կ-ա-: ------------------ Ես Ձեզ ցույց կտամ: 0
Inc--p-՞--y-k’ ---um--e--z--h-u-’--ny I________ y___ g____ y_______________ I-c-’-e-s y-k- g-n-m y-r-z-s-t-t-y-n- ------------------------------------- Inch’pe՞s yek’ gtnum yerazhshtut’yuny
Ei, parem mõni teine kord. Ո----վե-- --վ ---աջ-ր--ա----: Ո__ ա____ լ__ է հ_____ ա_____ Ո-, ա-ե-ի լ-վ է հ-ջ-ր- ա-գ-մ- ----------------------------- Ոչ, ավելի լավ է հաջորդ անգամ: 0
Mi---ic---bardz- e M_ k_____ b_____ e M- k-i-h- b-r-z- e ------------------ Mi k’ich’ bardzr e
Ootate te kedagi? Սպ---ւ-մ եք-ի-- որ մե-ի-: Ս_______ ե_ ի__ ո_ մ_____ Ս-ա-ո-՞- ե- ի-չ ո- մ-կ-ն- ------------------------- Սպասու՞մ եք ինչ որ մեկին: 0
Mi -’ich’ b----r e M_ k_____ b_____ e M- k-i-h- b-r-z- e ------------------ Mi k’ich’ bardzr e
Jah, oma poiss-sõpra. Ա--, -- ը-կեր--ը: Ա___ ի_ ը________ Ա-ո- ի- ը-կ-ր-ջ-: ----------------- Այո, իմ ընկերոջը: 0
M----ic-’ b--dz- e M_ k_____ b_____ e M- k-i-h- b-r-z- e ------------------ Mi k’ich’ bardzr e
Sealt tagant ta tulebki! Ա-ա--ա--ա--ս--: Ա__ ն_ գ____ է_ Ա-ա ն- գ-լ-ս է- --------------- Ահա նա գալիս է: 0
Ba--s--k-u-by--a- --nvag-m B_____ k_____ l__ e n_____ B-y-s- k-u-b- l-v e n-a-u- -------------------------- Bayts’ khumby lav e nvagum

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + armeenlane (1-100) MP3 armeenlane (1-100)
Videot ei leitud!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!