Vestmik

et Diskoteegis   »   no På diskotek

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [førtiseks]

På diskotek

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? Er d-t-l-dig ---? E_ d__ l____ h___ E- d-t l-d-g h-r- ----------------- Er det ledig her? 0
Kas ma võin teiega istuda? Kan-jeg -å---tt-----? K__ j__ f_ s____ m___ K-n j-g f- s-t-e m-g- --------------------- Kan jeg få sette meg? 0
Meeleldi. G-erne-d--. G_____ d___ G-e-n- d-t- ----------- Gjerne det. 0
Kuidas teile muusika meeldib? Hv- s--e- du-om-mu------? H__ s____ d_ o_ m________ H-a s-n-s d- o- m-s-k-e-? ------------------------- Hva synes du om musikken? 0
Veidi valju. Li-t fo- -ø-. L___ f__ h___ L-t- f-r h-y- ------------- Litt for høy. 0
Kuid bänd mängib päris hästi. Me- ba---t-s--ll-r g--s-e b-a. M__ b_____ s______ g_____ b___ M-n b-n-e- s-i-l-r g-n-k- b-a- ------------------------------ Men bandet spiller ganske bra. 0
Kas te käite tihti siin? E--d--h-r -f-e -l-er? E_ d_ h__ o___ e_____ E- d- h-r o-t- e-l-r- --------------------- Er du her ofte eller? 0
Ei, see on esimene kord. N-i----- e- f--ste -a-gen. N___ d__ e_ f_____ g______ N-i- d-t e- f-r-t- g-n-e-. -------------------------- Nei, det er første gangen. 0
Ma ei ole kunagi siin käinud. Je- -ar---d-i ---- h-r. J__ h__ a____ v___ h___ J-g h-r a-d-i v-r- h-r- ----------------------- Jeg har aldri vært her. 0
Kas te tantsite? Da--er---? D_____ d__ D-n-e- d-? ---------- Danser du? 0
Hiljem võib-olla. K-n--je -enere. K______ s______ K-n-k-e s-n-r-. --------------- Kanskje senere. 0
Ma ei oska eriti hästi tantsida. Je- e- i-ke-s--f--nk---l---dans-. J__ e_ i___ s_ f____ t__ å d_____ J-g e- i-k- s- f-i-k t-l å d-n-e- --------------------------------- Jeg er ikke så flink til å danse. 0
See on väga lihtne. Det e---eldi- --t-. D__ e_ v_____ l____ D-t e- v-l-i- l-t-. ------------------- Det er veldig lett. 0
Ma näitan teile. J---sk-l-vi-e--e-. J__ s___ v___ d___ J-g s-a- v-s- d-g- ------------------ Jeg skal vise deg. 0
Ei, parem mõni teine kord. Nei, en a---n-g-ng. N___ e_ a____ g____ N-i- e- a-n-n g-n-. ------------------- Nei, en annen gang. 0
Ootate te kedagi? V---e- d- p- --e-? V_____ d_ p_ n____ V-n-e- d- p- n-e-? ------------------ Venter du på noen? 0
Jah, oma poiss-sõpra. J-- -å-venne---i-. J__ p_ v_____ m___ J-, p- v-n-e- m-n- ------------------ Ja, på vennen min. 0
Sealt tagant ta tulebki! Der k-mm-r h-- -o! D__ k_____ h__ j__ D-r k-m-e- h-n j-! ------------------ Der kommer han jo! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!