Vestmik

et Puhkusetegevused   »   lt Atostogos

48 [nelikümmend kaheksa]

Puhkusetegevused

Puhkusetegevused

48 [keturiasdešimt aštuoni]

Atostogos

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
Kas rand on puhas? Ar -apl-d--y--------? A_ p_________ š______ A- p-p-ū-i-y- š-a-u-? --------------------- Ar paplūdimys švarus? 0
Kas seal saab supelda? A--te- gali-- m-udy---? A_ t__ g_____ m________ A- t-n g-l-m- m-u-y-i-? ----------------------- Ar ten galima maudytis? 0
Kas seal suplemine pole ohtlik? Ar-te----pavo--n-----udy-is? A_ t__ n__________ m________ A- t-n n-p-v-j-n-a m-u-y-i-? ---------------------------- Ar ten nepavojinga maudytis? 0
Kas siin saab päikesevarju laenutada? Ar č---gal--- -š-i-uo-ot- ---t--nu----ulė-? A_ č__ g_____ i__________ s____ n__ s______ A- č-a g-l-m- i-s-n-o-o-i s-ė-į n-o s-u-ė-? ------------------------------------------- Ar čia galima išsinuomoti skėtį nuo saulės? 0
Kas siin saab lamamistooli laenutada? A---ia-g-------šs-n---o-i---l-n-stom--ą --plū--mio-k-dę? A_ č__ g_____ i__________ s____________ p_________ k____ A- č-a g-l-m- i-s-n-o-o-i s-l-n-s-o-ą-ą p-p-ū-i-i- k-d-? -------------------------------------------------------- Ar čia galima išsinuomoti sulankstomąją paplūdimio kėdę? 0
Kas siin saab paati laenutada? Ar či- gali-a-išs---o-o-- -al--? A_ č__ g_____ i__________ v_____ A- č-a g-l-m- i-s-n-o-o-i v-l-į- -------------------------------- Ar čia galima išsinuomoti valtį? 0
Ma surfaks hea meelega. (-š)-n-rė--au -----i-ti -an----t-. (___ n_______ p________ b_________ (-š- n-r-č-a- p-a-k-o-i b-n-l-n-e- ---------------------------------- (Aš) norėčiau plaukioti banglente. 0
Ma sukelduks hea meelega. (--- norė--au -a-dyti. (___ n_______ n_______ (-š- n-r-č-a- n-r-y-i- ---------------------- (Aš) norėčiau nardyti. 0
Ma sõidaks hea meelega veesuuskadel. (Aš) -o-ė---u-p-au--i -a--ens sl-d--is. (___ n_______ p______ v______ s________ (-š- n-r-č-a- p-a-k-i v-n-e-s s-i-ė-i-. --------------------------------------- (Aš) norėčiau plaukti vandens slidėmis. 0
Kas siin saab lainelauda laenutada? A--gal----i---n-o--t- ba---en--? A_ g_____ i__________ b_________ A- g-l-m- i-s-n-o-o-i b-n-l-n-ę- -------------------------------- Ar galima išsinuomoti banglentę? 0
Kas siin saab sukeldumisülikonda laenutada? A---al--a-iš-i--o-o----a--y-- -r--g-? A_ g_____ i__________ n______ į______ A- g-l-m- i-s-n-o-o-i n-r-y-o į-a-g-? ------------------------------------- Ar galima išsinuomoti nardymo įrangą? 0
Kas siin saab veesuuski laenutada? A- -al-ma išsin-o--ti--andens -----s? A_ g_____ i__________ v______ s______ A- g-l-m- i-s-n-o-o-i v-n-e-s s-i-e-? ------------------------------------- Ar galima išsinuomoti vandens slides? 0
Ma olen alles algaja. A--ti- -rad-da-----s. A_ t__ p_____________ A- t-k p-a-e-a-t-s-s- --------------------- Aš tik pradedantysis. 0
Ma olen keskmisel tasemel. A- --i suge---vi----niš-ai. A_ t__ s_____ v____________ A- t-i s-g-b- v-d-t-n-š-a-. --------------------------- Aš tai sugebu vidutiniškai. 0
Ma olen sellega juba tuttav. Aš-a-ie--a----- nu-ima-a-. A_ a___ t__ j__ n_________ A- a-i- t-i j-u n-s-m-n-u- -------------------------- Aš apie tai jau nusimanau. 0
Kus on suusatõstuk? Ku---ra--li------el-uvas? K__ y__ s______ k________ K-r y-a s-i-ž-ų k-l-u-a-? ------------------------- Kur yra slidžių keltuvas? 0
Kas sul on suusad kaasas? A--i -tu- t-ri -asi-męs-/ --s--mu------d--? A___ (___ t___ p_______ / p________ s______ A-g- (-u- t-r- p-s-ė-ę- / p-s-ė-u-i s-i-e-? ------------------------------------------- Argi (tu) turi pasiėmęs / pasiėmusi slides? 0
Kas sul on suusasaapad kaasas? A--i -t-)--u-i-p---ėm-s /-pa---mus- sli-ž---b--u-? A___ (___ t___ p_______ / p________ s______ b_____ A-g- (-u- t-r- p-s-ė-ę- / p-s-ė-u-i s-i-ž-ų b-t-s- -------------------------------------------------- Argi (tu) turi pasiėmęs / pasiėmusi slidžių batus? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + leedu (1-100) MP3 leedu (1-100)
Videot ei leitud!

Piltide keel

Saksamaal on ütlus: pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. See tähendab, et me mõistame pilte sageli kiiremini kui kõnet. Pildid annavad ka emotsioone paremini edasi. Seepärast kasutatakse ka reklaamides palju pilte. Pildid toimivad teisiti kui kõne. Nad näitavad meile mitut asja korraga. See tähendab, et kogu pildil tervikuna on teatud mõju. Kõnel on sama efekti saavutamiseks vja rohkem sõnu. Aga piltdid ja kõne käivad käsikäes. Vajame kõnet, et kirjeldada pilte. Samamoodi on piltide abil võimalik paljusid tekste paremini mõista. Piltide ja kõne omavahelist suhet on uurinud keeleteadlased. Samuti võib tekkida küsimus, kas pildid on omaette keel. Kui midagi ainult filmitakse, saame vaadata vaid pildimaterjali. Aga filmi sõnum ei ole sulaselge. Kui pilt on mõeldud toimima kõnena, siis peab see olema konkreetne. Mida vähem pilt näitab, seda selgem on tema sõnum. Heaks näiteks on sel puhul piktogrammid. Piktogrammid on lihtsad ja selged sümbolid. Nad asendavad verbaalset keelt ja on üheks visuaalse kommunikatsiooni vormiks. Igaüks teab, milline on teksti‘suitsetamine keelatud’ piktogramm. See kujutab sigaretti, millel on joon peale tõmmatud. Globaliseeruvas maailmas on pildid muutumas üha olulisemaks. Kuid seepärast on vaja õppida ka piltide keelt. Kuigi paljud arvavad, et pildid on rahvusvaheliselt mõistetavad, ei pruugi see nii olla. Meie kultuur mõjutab ka meie piltide mõistmist.. Mida me näeme, sõltub paljudest teguritest. Seega mõned inimesed ei pruugi näha sigaretti, vaid ainult tumedaid jooni.
Kas sa teadsid?
Türgi keel kuulub umbes 40 turgi keele perekonda. Kõige lähemalt sugulane on see asebaidžaani keelega. Emakeeleks või teiseks keeleks on see rohkem kui 80 miljonile inimesele. Need inimesed elavad eelkõige Türgis või Balkani riikides. Väljarändajad on türgi keele ka Euroopasse, Ameerikasse ja Austraaliasse viinud. Ka türgi keelt on mõjutanud teised keeled. Sõnavaras leiduvad eelkõige sõnad araabia ja prantsuse keelest. Türgi keele üks tunnusjoon on selle paljud erinevad dialektid. Istanbuli dialekt kehtib tänapäevase kõrgkeele alusena. Grammatika eristab kokku kuut käänet. Türgi keelele on iseloomulik lisaks veel ka aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilisi vorme väljendatakse sufiksite kaudu. Nende lõppude järjekord on kindlaks määratud, aga neid võib olla väga palju. See põhimõte eristab türgi keelt indogermaani keeltest.