Vestmik

et Puhkusetegevused   »   nl Vakantieactiviteiten

48 [nelikümmend kaheksa]

Puhkusetegevused

Puhkusetegevused

48 [achtenveertig]

Vakantieactiviteiten

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Kas rand on puhas? Is-h-- --ra-d ---o--? I_ h__ s_____ s______ I- h-t s-r-n- s-h-o-? --------------------- Is het strand schoon? 0
Kas seal saab supelda? K-n--en d----z-e-me-? K__ m__ d___ z_______ K-n m-n d-a- z-e-m-n- --------------------- Kan men daar zwemmen? 0
Kas seal suplemine pole ohtlik? I- -e- n-e--gevaar-ij- -- --a---e --emme-? I_ h__ n___ g_________ o_ d___ t_ z_______ I- h-t n-e- g-v-a-l-j- o- d-a- t- z-e-m-n- ------------------------------------------ Is het niet gevaarlijk om daar te zwemmen? 0
Kas siin saab päikesevarju laenutada? K-n j- -i-- e-n--ar--ol----e-? K__ j_ h___ e__ p______ h_____ K-n j- h-e- e-n p-r-s-l h-r-n- ------------------------------ Kun je hier een parasol huren? 0
Kas siin saab lamamistooli laenutada? Kun----h-----en ---st-el ---en? K__ j_ h___ e__ l_______ h_____ K-n j- h-e- e-n l-g-t-e- h-r-n- ------------------------------- Kun je hier een ligstoel huren? 0
Kas siin saab paati laenutada? Kun -- -ier--e- -o----u-e-? K__ j_ h___ e__ b___ h_____ K-n j- h-e- e-n b-o- h-r-n- --------------------------- Kun je hier een boot huren? 0
Ma surfaks hea meelega. I- --u-gra-g--i---n s-r---. I_ z__ g____ w_____ s______ I- z-u g-a-g w-l-e- s-r-e-. --------------------------- Ik zou graag willen surfen. 0
Ma sukelduks hea meelega. Ik-----g-aag wille----iken. I_ z__ g____ w_____ d______ I- z-u g-a-g w-l-e- d-i-e-. --------------------------- Ik zou graag willen duiken. 0
Ma sõidaks hea meelega veesuuskadel. I- -ou g-aag w-l-en--a--r--iën. I_ z__ g____ w_____ w__________ I- z-u g-a-g w-l-e- w-t-r-k-ë-. ------------------------------- Ik zou graag willen waterskiën. 0
Kas siin saab lainelauda laenutada? K-n-j- e-- ---f----k-hure-? K__ j_ e__ s________ h_____ K-n j- e-n s-r-p-a-k h-r-n- --------------------------- Kun je een surfplank huren? 0
Kas siin saab sukeldumisülikonda laenutada? K----- e-- -u----tru----g ---en? K__ j_ e__ d_____________ h_____ K-n j- e-n d-i-u-t-u-t-n- h-r-n- -------------------------------- Kun je een duikuitrusting huren? 0
Kas siin saab veesuuski laenutada? Ku-----wa--rski-s---ren? K__ j_ w_________ h_____ K-n j- w-t-r-k-’- h-r-n- ------------------------ Kun je waterski’s huren? 0
Ma olen alles algaja. I- b---n-g-ma-r e-n----i--el-n-. I_ b__ n__ m___ e__ b___________ I- b-n n-g m-a- e-n b-g-n-e-i-g- -------------------------------- Ik ben nog maar een beginneling. 0
Ma olen keskmisel tasemel. Ik-ho-r-bij-de m-dde--a--. I_ h___ b__ d_ m__________ I- h-o- b-j d- m-d-e-m-a-. -------------------------- Ik hoor bij de middelmaat. 0
Ma olen sellega juba tuttav. Da- ka- -k---ed. D__ k__ i_ g____ D-t k-n i- g-e-. ---------------- Dat kan ik goed. 0
Kus on suusatõstuk? W-a---s d- -ki---t? W___ i_ d_ s_______ W-a- i- d- s-i-i-t- ------------------- Waar is de skilift? 0
Kas sul on suusad kaasas? H-- je da- --i’- b---je? H__ j_ d__ s____ b__ j__ H-b j- d-n s-i-s b-j j-? ------------------------ Heb je dan ski’s bij je? 0
Kas sul on suusasaapad kaasas? H---j- --n sk---h----- -i---e? H__ j_ d__ s__________ b__ j__ H-b j- d-n s-i-c-o-n-n b-j j-? ------------------------------ Heb je dan skischoenen bij je? 0

Piltide keel

Saksamaal on ütlus: pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. See tähendab, et me mõistame pilte sageli kiiremini kui kõnet. Pildid annavad ka emotsioone paremini edasi. Seepärast kasutatakse ka reklaamides palju pilte. Pildid toimivad teisiti kui kõne. Nad näitavad meile mitut asja korraga. See tähendab, et kogu pildil tervikuna on teatud mõju. Kõnel on sama efekti saavutamiseks vja rohkem sõnu. Aga piltdid ja kõne käivad käsikäes. Vajame kõnet, et kirjeldada pilte. Samamoodi on piltide abil võimalik paljusid tekste paremini mõista. Piltide ja kõne omavahelist suhet on uurinud keeleteadlased. Samuti võib tekkida küsimus, kas pildid on omaette keel. Kui midagi ainult filmitakse, saame vaadata vaid pildimaterjali. Aga filmi sõnum ei ole sulaselge. Kui pilt on mõeldud toimima kõnena, siis peab see olema konkreetne. Mida vähem pilt näitab, seda selgem on tema sõnum. Heaks näiteks on sel puhul piktogrammid. Piktogrammid on lihtsad ja selged sümbolid. Nad asendavad verbaalset keelt ja on üheks visuaalse kommunikatsiooni vormiks. Igaüks teab, milline on teksti‘suitsetamine keelatud’ piktogramm. See kujutab sigaretti, millel on joon peale tõmmatud. Globaliseeruvas maailmas on pildid muutumas üha olulisemaks. Kuid seepärast on vaja õppida ka piltide keelt. Kuigi paljud arvavad, et pildid on rahvusvaheliselt mõistetavad, ei pruugi see nii olla. Meie kultuur mõjutab ka meie piltide mõistmist.. Mida me näeme, sõltub paljudest teguritest. Seega mõned inimesed ei pruugi näha sigaretti, vaid ainult tumedaid jooni.
Kas sa teadsid?
Türgi keel kuulub umbes 40 turgi keele perekonda. Kõige lähemalt sugulane on see asebaidžaani keelega. Emakeeleks või teiseks keeleks on see rohkem kui 80 miljonile inimesele. Need inimesed elavad eelkõige Türgis või Balkani riikides. Väljarändajad on türgi keele ka Euroopasse, Ameerikasse ja Austraaliasse viinud. Ka türgi keelt on mõjutanud teised keeled. Sõnavaras leiduvad eelkõige sõnad araabia ja prantsuse keelest. Türgi keele üks tunnusjoon on selle paljud erinevad dialektid. Istanbuli dialekt kehtib tänapäevase kõrgkeele alusena. Grammatika eristab kokku kuut käänet. Türgi keelele on iseloomulik lisaks veel ka aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilisi vorme väljendatakse sufiksite kaudu. Nende lõppude järjekord on kindlaks määratud, aga neid võib olla väga palju. See põhimõte eristab türgi keelt indogermaani keeltest.