Vestmik

et Asjaajamised   »   bg Покупки

51 [viiskümmend üks]

Asjaajamised

Asjaajamised

51 [петдесет и едно]

51 [petdeset i yedno]

Покупки

Pokupki

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Ma tahaksin raamatukokku. Ис-а- -а --ида в---бл---е-а--. И____ д_ о____ в б____________ И-к-м д- о-и-а в б-б-и-т-к-т-. ------------------------------ Искам да отида в библиотеката. 0
Pokupki P______ P-k-p-i ------- Pokupki
Ma tahaksin raamatupoodi. И--а- да --ид- в кн--а--и---а. И____ д_ о____ в к____________ И-к-м д- о-и-а в к-и-а-н-ц-т-. ------------------------------ Искам да отида в книжарницата. 0
P----ki P______ P-k-p-i ------- Pokupki
Ma tahaksin kioski. Ис-ам-да-о-и-- -- -е----ка-ски- п-в-ли-н. И____ д_ о____ д_ в____________ п________ И-к-м д- о-и-а д- в-с-н-к-р-к-я п-в-л-о-. ----------------------------------------- Искам да отида до вестникарския павилион. 0
I---m da ot--a - bibli-tek---. I____ d_ o____ v b____________ I-k-m d- o-i-a v b-b-i-t-k-t-. ------------------------------ Iskam da otida v bibliotekata.
Ma tahaksin raamatut laenutada. И-ка--да-зае-а----- кни--. И____ д_ з____ е___ к_____ И-к-м д- з-е-а е-н- к-и-а- -------------------------- Искам да заема една книга. 0
I--a- -a --id- v-biblio------. I____ d_ o____ v b____________ I-k-m d- o-i-a v b-b-i-t-k-t-. ------------------------------ Iskam da otida v bibliotekata.
Ma tahaksin raamatut osta. Ис-----а -упя-е-на -н-га. И____ д_ к___ е___ к_____ И-к-м д- к-п- е-н- к-и-а- ------------------------- Искам да купя една книга. 0
Is--m da--tida-v b--li---k---. I____ d_ o____ v b____________ I-k-m d- o-i-a v b-b-i-t-k-t-. ------------------------------ Iskam da otida v bibliotekata.
Ma tahaksin ajalehte osta. Иск-м-да----- -ди- -ес-ник. И____ д_ к___ е___ в_______ И-к-м д- к-п- е-и- в-с-н-к- --------------------------- Искам да купя един вестник. 0
I-k-m--a-otida----niz-a-ni---t-. I____ d_ o____ v k______________ I-k-m d- o-i-a v k-i-h-r-i-s-t-. -------------------------------- Iskam da otida v knizharnitsata.
Ma tahaksin raamatukokku minna, et raamatut laenutada. Иск-м--а ---------иб--отека--- -а д- --е---е-на---ига. И____ д_ о____ в б____________ з_ д_ з____ е___ к_____ И-к-м д- о-и-а в б-б-и-т-к-т-, з- д- з-е-а е-н- к-и-а- ------------------------------------------------------ Искам да отида в библиотеката, за да заема една книга. 0
I---m----otid- v--n----rni-s--a. I____ d_ o____ v k______________ I-k-m d- o-i-a v k-i-h-r-i-s-t-. -------------------------------- Iskam da otida v knizharnitsata.
Ma tahaksin raamatupoodi minna, et raamatut osta. И-к-м д--оти---в к-и--р-ицата,--- да ку-я -----книг-. И____ д_ о____ в к____________ з_ д_ к___ е___ к_____ И-к-м д- о-и-а в к-и-а-н-ц-т-, з- д- к-п- е-н- к-и-а- ----------------------------------------------------- Искам да отида в книжарницата, за да купя една книга. 0
Is-------ot--a --kn-z-ar--t----. I____ d_ o____ v k______________ I-k-m d- o-i-a v k-i-h-r-i-s-t-. -------------------------------- Iskam da otida v knizharnitsata.
Ma tahaksin kioski minna, et ajalehte osta. Искам да ------до----и-ион-- -а да--у-я--дин--------. И____ д_ о____ д_ п_________ з_ д_ к___ е___ в_______ И-к-м д- о-и-а д- п-в-л-о-а- з- д- к-п- е-и- в-с-н-к- ----------------------------------------------------- Искам да отида до павилиона, за да купя един вестник. 0
I-ka- d- ot-da-d- v---ni-a-sk----pa-il-o-. I____ d_ o____ d_ v_____________ p________ I-k-m d- o-i-a d- v-s-n-k-r-k-y- p-v-l-o-. ------------------------------------------ Iskam da otida do vestnikarskiya pavilion.
Ma tahaksin prillipoodi. И---м -- --ида - опт-ч--- ---а--н. И____ д_ о____ в о_______ м_______ И-к-м д- о-и-а в о-т-ч-и- м-г-з-н- ---------------------------------- Искам да отида в оптичния магазин. 0
I-k-m--- -t-d--d--ves-n-kars-i-- -a----o-. I____ d_ o____ d_ v_____________ p________ I-k-m d- o-i-a d- v-s-n-k-r-k-y- p-v-l-o-. ------------------------------------------ Iskam da otida do vestnikarskiya pavilion.
Ma tahaksin kauplusesse. Искам--а-о--да - су-е--ар-е--. И____ д_ о____ в с____________ И-к-м д- о-и-а в с-п-р-а-к-т-. ------------------------------ Искам да отида в супермаркета. 0
I---m-da-o-id- -- ve-------sk----pav-l-o-. I____ d_ o____ d_ v_____________ p________ I-k-m d- o-i-a d- v-s-n-k-r-k-y- p-v-l-o-. ------------------------------------------ Iskam da otida do vestnikarskiya pavilion.
Ma tahaksin pagariärisse. И--а- -- -ти-а -о--ле-------та. И____ д_ о____ д_ х____________ И-к-м д- о-и-а д- х-е-а-н-ц-т-. ------------------------------- Искам да отида до хлебарницата. 0
Isk-- d--z---a-yed-a---i-a. I____ d_ z____ y____ k_____ I-k-m d- z-e-a y-d-a k-i-a- --------------------------- Iskam da zaema yedna kniga.
Ma tahaksin prille osta. Искам----куп- ----а. И____ д_ к___ о_____ И-к-м д- к-п- о-и-а- -------------------- Искам да купя очила. 0
I--a--d- --e-a-ye--a --i--. I____ d_ z____ y____ k_____ I-k-m d- z-e-a y-d-a k-i-a- --------------------------- Iskam da zaema yedna kniga.
Ma tahaksin puuvilju ja köögivilju osta. И-к-- ---к-пя----до-- - -ел-----и. И____ д_ к___ п______ и з_________ И-к-м д- к-п- п-о-о-е и з-л-н-у-и- ---------------------------------- Искам да купя плодове и зеленчуци. 0
Is-a- d- -aem- -e-n- k-i-a. I____ d_ z____ y____ k_____ I-k-m d- z-e-a y-d-a k-i-a- --------------------------- Iskam da zaema yedna kniga.
Ma tahaksin saiakesi ja leiba osta. Ис--- д--ку-я х-е--е-а-и хля-. И____ д_ к___ х_______ и х____ И-к-м д- к-п- х-е-ч-т- и х-я-. ------------------------------ Искам да купя хлебчета и хляб. 0
Is-a--da k--y- -e--a-k-i-a. I____ d_ k____ y____ k_____ I-k-m d- k-p-a y-d-a k-i-a- --------------------------- Iskam da kupya yedna kniga.
Ma tahaksin prillipoodi minna, et prille osta. Искам -а-о---а-в -п---ния м-г--и-- -а -----пя-очи--. И____ д_ о____ в о_______ м_______ з_ д_ к___ о_____ И-к-м д- о-и-а в о-т-ч-и- м-г-з-н- з- д- к-п- о-и-а- ---------------------------------------------------- Искам да отида в оптичния магазин, за да купя очила. 0
Isk-m-da-k---a--edna ---ga. I____ d_ k____ y____ k_____ I-k-m d- k-p-a y-d-a k-i-a- --------------------------- Iskam da kupya yedna kniga.
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju. Ис--м д- от-да --с-пер-арк-та---а----ку-я---о---е-и --л-нчу-и. И____ д_ о____ в с____________ з_ д_ к___ п______ и з_________ И-к-м д- о-и-а в с-п-р-а-к-т-, з- д- к-п- п-о-о-е и з-л-н-у-и- -------------------------------------------------------------- Искам да отида в супермаркета, за да купя плодове и зеленчуци. 0
Iskam--a --py--y-dna--ni-a. I____ d_ k____ y____ k_____ I-k-m d- k-p-a y-d-a k-i-a- --------------------------- Iskam da kupya yedna kniga.
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba. И--ам да -ти----о-х--б-рниц--а- -а-да к----х---ч--а-- --яб. И____ д_ о____ д_ х____________ з_ д_ к___ х_______ и х____ И-к-м д- о-и-а д- х-е-а-н-ц-т-, з- д- к-п- х-е-ч-т- и х-я-. ----------------------------------------------------------- Искам да отида до хлебарницата, за да купя хлебчета и хляб. 0
I-ka- -- -upy- -ed-- v-s----. I____ d_ k____ y____ v_______ I-k-m d- k-p-a y-d-n v-s-n-k- ----------------------------- Iskam da kupya yedin vestnik.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + bulgaaria (1-100) MP3 bulgaaria (1-100)
Videot ei leitud!

Euroopa vähemuskeeled

Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli. Enamik neist on indoeuroopa keeled. Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli. Nad on vähemuskeeled. Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest. Aga nad ei ole murded. Nad ei ole ka sisserändajate keeled Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled. See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele. Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli. Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40. Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis. Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal. Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides. Vähemuskeeltel on eristaatus. Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi. Need rühmad ei suuda endale ehitada koole. Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust. Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine. Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta. Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa. Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena. Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte. Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe. Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad. Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades. Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest. Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides. Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele. Pakistanis kehtib see riigikeelena. Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud. Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega. Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded. See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest. Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena. Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta. Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid. Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte. Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus. Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides. Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!