Vestmik

et Asjaajamised   »   nl Boodschappen doen

51 [viiskümmend üks]

Asjaajamised

Asjaajamised

51 [eenenvijftig]

Boodschappen doen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Ma tahaksin raamatukokku. I--wi-----r d- -i--iot----. I_ w__ n___ d_ b___________ I- w-l n-a- d- b-b-i-t-e-k- --------------------------- Ik wil naar de bibliotheek. 0
Ma tahaksin raamatupoodi. Ik w-- -a-r -e --ek----e-. I_ w__ n___ d_ b__________ I- w-l n-a- d- b-e-h-n-e-. -------------------------- Ik wil naar de boekhandel. 0
Ma tahaksin kioski. I- w-l ------- -ra----winkel. I_ w__ n___ d_ k_____________ I- w-l n-a- d- k-a-t-n-i-k-l- ----------------------------- Ik wil naar de krantenwinkel. 0
Ma tahaksin raamatut laenutada. Ik wil -en boek lene-. I_ w__ e__ b___ l_____ I- w-l e-n b-e- l-n-n- ---------------------- Ik wil een boek lenen. 0
Ma tahaksin raamatut osta. I---il --n--oe- -op--. I_ w__ e__ b___ k_____ I- w-l e-n b-e- k-p-n- ---------------------- Ik wil een boek kopen. 0
Ma tahaksin ajalehte osta. Ik -il--en -ra-t-k-pe-. I_ w__ e__ k____ k_____ I- w-l e-n k-a-t k-p-n- ----------------------- Ik wil een krant kopen. 0
Ma tahaksin raamatukokku minna, et raamatut laenutada. Ik--i- n-ar--e bi------e-k-om-----b--k-t- lenen. I_ w__ n___ d_ b__________ o_ e__ b___ t_ l_____ I- w-l n-a- d- b-b-i-t-e-k o- e-n b-e- t- l-n-n- ------------------------------------------------ Ik wil naar de bibliotheek om een boek te lenen. 0
Ma tahaksin raamatupoodi minna, et raamatut osta. Ik --l-n-ar-d- b-e-h------o----- ---- -e -op--. I_ w__ n___ d_ b_________ o_ e__ b___ t_ k_____ I- w-l n-a- d- b-e-h-n-e- o- e-n b-e- t- k-p-n- ----------------------------------------------- Ik wil naar de boekhandel om een boek te kopen. 0
Ma tahaksin kioski minna, et ajalehte osta. Ik -il---ar-de --an--n-------om-ee- k---t -- --p-n. I_ w__ n___ d_ k____________ o_ e__ k____ t_ k_____ I- w-l n-a- d- k-a-t-n-i-k-l o- e-n k-a-t t- k-p-n- --------------------------------------------------- Ik wil naar de krantenwinkel om een krant te kopen. 0
Ma tahaksin prillipoodi. I----l -aar -- optici-n. I_ w__ n___ d_ o________ I- w-l n-a- d- o-t-c-e-. ------------------------ Ik wil naar de opticien. 0
Ma tahaksin kauplusesse. I- w-- n-ar de--u-e-mar-t. I_ w__ n___ d_ s__________ I- w-l n-a- d- s-p-r-a-k-. -------------------------- Ik wil naar de supermarkt. 0
Ma tahaksin pagariärisse. Ik wil n-a- -----kk-r. I_ w__ n___ d_ b______ I- w-l n-a- d- b-k-e-. ---------------------- Ik wil naar de bakker. 0
Ma tahaksin prille osta. Ik w-- een -----k-p--. I_ w__ e__ b___ k_____ I- w-l e-n b-i- k-p-n- ---------------------- Ik wil een bril kopen. 0
Ma tahaksin puuvilju ja köögivilju osta. I---il-g-oe--en-en-fru--------. I_ w__ g_______ e_ f____ k_____ I- w-l g-o-n-e- e- f-u-t k-p-n- ------------------------------- Ik wil groenten en fruit kopen. 0
Ma tahaksin saiakesi ja leiba osta. Ik wi----o-djes ----rood k-pe-. I_ w__ b_______ e_ b____ k_____ I- w-l b-o-d-e- e- b-o-d k-p-n- ------------------------------- Ik wil broodjes en brood kopen. 0
Ma tahaksin prillipoodi minna, et prille osta. I----l--a-r -- op-i--ë---m e---br---t--k--e-. I_ w__ n___ d_ o_______ o_ e__ b___ t_ k_____ I- w-l n-a- d- o-t-c-ë- o- e-n b-i- t- k-p-n- --------------------------------------------- Ik wil naar de opticiën om een bril te kopen. 0
Ma tahaksin kauplusesse minna, et osta puuvilju ja köögivilju. I- w-l-naar-de -up-rmar-t-om------t-n-e--f-ui- t- --pe-. I_ w__ n___ d_ s_________ o_ g_______ e_ f____ t_ k_____ I- w-l n-a- d- s-p-r-a-k- o- g-o-n-e- e- f-u-t t- k-p-n- -------------------------------------------------------- Ik wil naar de supermarkt om groenten en fruit te kopen. 0
Ma tahaksin pagariärisse minna, et osta saiakesi ja leiba. Ik --- n-ar--e ba---r ---b-o--jes en br-----e------. I_ w__ n___ d_ b_____ o_ b_______ e_ b____ t_ k_____ I- w-l n-a- d- b-k-e- o- b-o-d-e- e- b-o-d t- k-p-n- ---------------------------------------------------- Ik wil naar de bakker om broodjes en brood te kopen. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hollandi (1-100) MP3 hollandi (1-100)
Videot ei leitud!

Euroopa vähemuskeeled

Euroopas räägitakse palju erinevaid keeli. Enamik neist on indoeuroopa keeled. Lisaks suurtele rahvuskeeltele on veel palju väiksemaid keeli. Nad on vähemuskeeled. Vähemuskeeled erinevad ametlikest keeltest. Aga nad ei ole murded. Nad ei ole ka sisserändajate keeled Vähemuskeeled on alati rahvuskeeled. See tähendab, et need keeled on iseloomulikud rahvusgruppidele. Peaaegu igas Euroopa riigis on vähemuskeeli. Euroopa Liidus on neid keeli umbes 40. Mõnda vähemuskeelt räägitakse vaid ühes riigis. Nende hulgas on näiteks sorbi keel Saksamaal. Romadel on aga kõnelejaid paljudes Euroopa riikides. Vähemuskeeltel on eristaatus. Neid räägib vaid suhteliselt väike rühm inimesi. Need rühmad ei suuda endale ehitada koole. Samuti on neil raske avaldada oma kirjandust. Seetõttu ähvardab paljusid vähemuskeeli väljasuremine. Euroopa Liit tahab vähemuskeeli kaitsta. Sest iga keel on oluline kultuuri või identiteeti osa. Mõned riigid ei kuulu kellegi teise võimu alla ja eksisteerivad ainult vähemusena. Nende keelte edendamiseks on olemas erinevaid programme ja projekte. Nii loodetakse säilitada ka väiksemaid rahvusgruppe. Siiski on mõned vähemuskeelted, mis varsti kaovad. Nende hulgas on liivi keel, mida räägitakse Läti maapiirkondades. Liivi keelt räägib emakeelena veel vaid 20 inimest. Liivi keel on väikseim keel Euroopas.
Kas sa teadsid?
Urdu keel kuulub indoiraani keelte hulka. Seda räägitakse Pakistanis ja mõningates India osariikides. Urdu keel on emakeeleks umbes 60 miljonile inimesele. Pakistanis kehtib see riigikeelena. Ka Indias on see ühena 22-st ametlikust keelest tunnustatud. Urdu keel on lähedas suguluses hindi keelega. Põhimõtteliselt on need kaks keelt hindustani keele sotsiaalsed murded. See tekkis 13. sajandil Põhja-Indias erinevatest keeltest. Urdu ja hindi keel kehtivad tänapäeval üksteisest sõltumatute keeltena. Nende keelte rääkijad mõistavad teineteist probleemideta. Mis selgelt eristub, on nende märgisüsteemid. Urdu keelt kirjutatakse pärsia-araabia tähestiku ühes variandis, hindi keelt aga mitte. Urdu keelel on kirjanduskeelena silmapaistev tähtsus. Seda kasutatakse väga tihti ka suurtes filmiproduktsioonides. Õppige urdu keelt, see on võti Lõuna-Aasia kultuuri!