Vestmik

et Sisseostud   »   hu Bevásárlás

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [ötvennégy]

Bevásárlás

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ungari Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. Sz---t-ék----ni---- -já-d----. S________ v____ e__ a_________ S-e-e-n-k v-n-i e-y a-á-d-k-t- ------------------------------ Szeretnék venni egy ajándékot. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. D- -e- -ú- --á--t. D_ n__ t__ d______ D- n-m t-l d-á-á-. ------------------ De nem túl drágát. 0
Võib-olla käekott? Talán--g- ké--t----t? T____ e__ k__________ T-l-n e-y k-z-t-s-á-? --------------------- Talán egy kézitáskát? 0
Millist värvi te soovite? Mi-------í-t -----tn-? M_____ s____ s________ M-l-e- s-í-t s-e-e-n-? ---------------------- Milyen színt szeretne? 0
Musta, pruuni või valget? F-k--ét,--arná- --gy f-héret? F_______ b_____ v___ f_______ F-k-t-t- b-r-á- v-g- f-h-r-t- ----------------------------- Feketét, barnát vagy fehéret? 0
Suurt või väikest? Eg- n-g-------g- -gy-kics--? E__ n______ v___ e__ k______ E-y n-g-o-, v-g- e-y k-c-i-? ---------------------------- Egy nagyot, vagy egy kicsit? 0
Tohin ma seda korra vaadata? Me---z-b-----t---z-em? M__ s_____ e__ n______ M-g s-a-a- e-t n-z-e-? ---------------------- Meg szabad ezt néznem? 0
Kas see on nahast? Bőrb-l va-? B_____ v___ B-r-ő- v-n- ----------- Bőrből van? 0
Või on ta kunstmaterjalist? V-g- ----r-ő- ---? V___ m_______ v___ V-g- m-b-r-ő- v-n- ------------------ Vagy műbőrből van? 0
Nahast loomulikult. Bőr-ől-t-rmé-ze--sen. B_____ t_____________ B-r-ő- t-r-é-z-t-s-n- --------------------- Bőrből természetesen. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. Ez---- --lö----n-jó-m-n-s-g----u. E_ e__ k________ j_ m_______ á___ E- e-y k-l-n-s-n j- m-n-s-g- á-u- --------------------------------- Ez egy különösen jó minőségű áru. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. É- a-k-zit---- ár- -alób-n-n-gy-- -----z-. É_ a k________ á__ v______ n_____ k_______ É- a k-z-t-s-a á-a v-l-b-n n-g-o- k-d-e-ö- ------------------------------------------ És a kézitáska ára valóban nagyon kedvezö. 0
See meeldib mulle. E-----szi--nekem. E_ t______ n_____ E- t-t-z-k n-k-m- ----------------- Ez tetszik nekem. 0
Ma võtan selle. E-t v-----. E__ v______ E-t v-s-e-. ----------- Ezt veszem. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Ese---- -issza-s-rélhet---e--? E______ v________________ e___ E-e-l-g v-s-z-c-e-é-h-t-m e-t- ------------------------------ Esetleg visszacserélhetem ezt? 0
Loomulikult. Mag--ól ért-tő--. M______ é________ M-g-t-l é-t-t-d-. ----------------- Magától értetődő. 0
Me pakime ta kingina ära. Becs-mago--uk----t-egy ----d-k. B____________ m___ e__ a_______ B-c-o-a-o-j-k m-n- e-y a-á-d-k- ------------------------------- Becsomagoljuk mint egy ajándék. 0
Kassa on sealpool. A ---oldalon--a--a -én----. A t_________ v__ a p_______ A t-l-l-a-o- v-n a p-n-t-r- --------------------------- A túloldalon van a pénztár. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + ungari (1-100) MP3 ungari (1-100)
Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...