Vestmik

et Kehaosad   »   ja 体の部分

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [五十八]

58 [Isoya]

体の部分

karada no bubun

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti jaapani Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. 男性の 絵を 描きます 。 男性の 絵を 描きます 。 男性の 絵を 描きます 。 男性の 絵を 描きます 。 男性の 絵を 描きます 。 0
ka-ada -o -ub-n k_____ n_ b____ k-r-d- n- b-b-n --------------- karada no bubun
Esiteks pea. まず 頭 。 まず 頭 。 まず 頭 。 まず 頭 。 まず 頭 。 0
k-------------n k_____ n_ b____ k-r-d- n- b-b-n --------------- karada no bubun
Mees kannab mütsi. 男性は 帽子を かぶって います 。 男性は 帽子を かぶって います 。 男性は 帽子を かぶって います 。 男性は 帽子を かぶって います 。 男性は 帽子を かぶって います 。 0
dan-ei -o-----kak--a--. d_____ n_ e o k________ d-n-e- n- e o k-k-m-s-. ----------------------- dansei no e o kakimasu.
Juukseid ei ole näha. 髪の毛は 見えません 。 髪の毛は 見えません 。 髪の毛は 見えません 。 髪の毛は 見えません 。 髪の毛は 見えません 。 0
d---e---- ----k-k---su. d_____ n_ e o k________ d-n-e- n- e o k-k-m-s-. ----------------------- dansei no e o kakimasu.
Kõrvu ei ole samuti näha. 耳も 見えません 。 耳も 見えません 。 耳も 見えません 。 耳も 見えません 。 耳も 見えません 。 0
d--sei-n- -----akim--u. d_____ n_ e o k________ d-n-e- n- e o k-k-m-s-. ----------------------- dansei no e o kakimasu.
Selga ei ole ka näha. 背中も 見えません 。 背中も 見えません 。 背中も 見えません 。 背中も 見えません 。 背中も 見えません 。 0
m--u--ta-a. m___ a_____ m-z- a-a-a- ----------- mazu atama.
Ma joonistan silmad ja suu. 目と 口を 描きます 。 目と 口を 描きます 。 目と 口を 描きます 。 目と 口を 描きます 。 目と 口を 描きます 。 0
m-zu ata--. m___ a_____ m-z- a-a-a- ----------- mazu atama.
Mees tantsib ja naerab. 男性は 踊りながら 笑って います 。 男性は 踊りながら 笑って います 。 男性は 踊りながら 笑って います 。 男性は 踊りながら 笑って います 。 男性は 踊りながら 笑って います 。 0
m-z- -t-ma. m___ a_____ m-z- a-a-a- ----------- mazu atama.
Mehel on pikk nina. 男性の 鼻は 長い です 。 男性の 鼻は 長い です 。 男性の 鼻は 長い です 。 男性の 鼻は 長い です 。 男性の 鼻は 長い です 。 0
d--s-i wa---s-- --kab--te-i--su. d_____ w_ b____ o k______ i_____ d-n-e- w- b-s-i o k-b-t-e i-a-u- -------------------------------- dansei wa bōshi o kabutte imasu.
Ta kannab keppi käes. 手に 杖を 持って います 。 手に 杖を 持って います 。 手に 杖を 持って います 。 手に 杖を 持って います 。 手に 杖を 持って います 。 0
da--ei--a -ōs-i-o ----tte i----. d_____ w_ b____ o k______ i_____ d-n-e- w- b-s-i o k-b-t-e i-a-u- -------------------------------- dansei wa bōshi o kabutte imasu.
Ta kannab ka salli ümber kaela. 首に ショールを 巻いて います 。 首に ショールを 巻いて います 。 首に ショールを 巻いて います 。 首に ショールを 巻いて います 。 首に ショールを 巻いて います 。 0
dansei-wa-bōs-i---k---tt- ----u. d_____ w_ b____ o k______ i_____ d-n-e- w- b-s-i o k-b-t-e i-a-u- -------------------------------- dansei wa bōshi o kabutte imasu.
On talv ja külm. 冬 なので 寒い です 。 冬 なので 寒い です 。 冬 なので 寒い です 。 冬 なので 寒い です 。 冬 なので 寒い です 。 0
kami--k- -a -----s-n. k_______ w_ m________ k-m-n-k- w- m-e-a-e-. --------------------- kaminoke wa miemasen.
Käed on tugevad. 腕は たくましい です 。 腕は たくましい です 。 腕は たくましい です 。 腕は たくましい です 。 腕は たくましい です 。 0
kamin--- -a miem----. k_______ w_ m________ k-m-n-k- w- m-e-a-e-. --------------------- kaminoke wa miemasen.
Jalad on samuti tugevad. 脚も たくましい です 。 脚も たくましい です 。 脚も たくましい です 。 脚も たくましい です 。 脚も たくましい です 。 0
k---noke -a-miema-e-. k_______ w_ m________ k-m-n-k- w- m-e-a-e-. --------------------- kaminoke wa miemasen.
See mees on lumest. 男性は 雪で 出来て います 。 男性は 雪で 出来て います 。 男性は 雪で 出来て います 。 男性は 雪で 出来て います 。 男性は 雪で 出来て います 。 0
m--i m----em-se-. m___ m_ m________ m-m- m- m-e-a-e-. ----------------- mimi mo miemasen.
Ta ei kanna pükse ega mantlit. 彼は ズボンも コートも 着て いません 。 彼は ズボンも コートも 着て いません 。 彼は ズボンも コートも 着て いません 。 彼は ズボンも コートも 着て いません 。 彼は ズボンも コートも 着て いません 。 0
m-mi-m- m-em-s--. m___ m_ m________ m-m- m- m-e-a-e-. ----------------- mimi mo miemasen.
Kuid see mees ei külmeta. でも 男性は 震えて いません 。 でも 男性は 震えて いません 。 でも 男性は 震えて いません 。 でも 男性は 震えて いません 。 でも 男性は 震えて いません 。 0
m--i--o mi-m-se-. m___ m_ m________ m-m- m- m-e-a-e-. ----------------- mimi mo miemasen.
Ta on lumemees. 彼は 雪だるま です 。 彼は 雪だるま です 。 彼は 雪だるま です 。 彼は 雪だるま です 。 彼は 雪だるま です 。 0
s--a-- -o-m--m--en. s_____ m_ m________ s-n-k- m- m-e-a-e-. ------------------- senaka mo miemasen.

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...