Vestmik

et Järgarvud   »   hr Redni brojevi

61 [kuuskümmend üks]

Järgarvud

Järgarvud

61 [šezdeset i jedan]

Redni brojevi

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Esimene kuu on jaanuar. P-v---j-sec-------e-a-j. P___ m_____ j_ s________ P-v- m-e-e- j- s-j-č-n-. ------------------------ Prvi mjesec je siječanj. 0
Teine kuu on veebruar. D---i --e-ec -e---lj-č-. D____ m_____ j_ v_______ D-u-i m-e-e- j- v-l-a-a- ------------------------ Drugi mjesec je veljača. 0
Kolmas kuu on märts. T---i m-e-e- -e ož-ja-. T____ m_____ j_ o______ T-e-i m-e-e- j- o-u-a-. ----------------------- Treći mjesec je ožujak. 0
Neljas kuu on aprill. Č---rti -jesec-j- --av--j. Č______ m_____ j_ t_______ Č-t-r-i m-e-e- j- t-a-a-j- -------------------------- Četvrti mjesec je travanj. 0
Viies kuu on mai. P--i mj---c ---svi--nj. P___ m_____ j_ s_______ P-t- m-e-e- j- s-i-a-j- ----------------------- Peti mjesec je svibanj. 0
Kuues kuu on juuni. Šes-- m--s-c -- lipanj. Š____ m_____ j_ l______ Š-s-i m-e-e- j- l-p-n-. ----------------------- Šesti mjesec je lipanj. 0
Kuus kuud on pool aastat. Š-s---j-s--- -e -o-a-go----. Š___ m______ j_ p___ g______ Š-s- m-e-e-i j- p-l- g-d-n-. ---------------------------- Šest mjeseci je pola godine. 0
Jaanuar, veebruar, märts, S--e--nj, v----ča,---uj-k, S________ v_______ o______ S-j-č-n-, v-l-a-a- o-u-a-, -------------------------- Siječanj, veljača, ožujak, 0
aprill, mai ja juuni. t-avan-------anj i---p---. t_______ s______ i l______ t-a-a-j- s-i-a-j i l-p-n-. -------------------------- travanj, svibanj i lipanj. 0
Seitsmes kuu on juuli. S---i--j---- -e s-panj. S____ m_____ j_ s______ S-d-i m-e-e- j- s-p-n-. ----------------------- Sedmi mjesec je srpanj. 0
Kaheksas kuu on august. Osmi----s-- -e-k-l-v-z. O___ m_____ j_ k_______ O-m- m-e-e- j- k-l-v-z- ----------------------- Osmi mjesec je kolovoz. 0
Üheksas kuu on september. D--et- ---s---j- -uj--. D_____ m_____ j_ r_____ D-v-t- m-e-e- j- r-j-n- ----------------------- Deveti mjesec je rujan. 0
Kümnes kuu on oktoober. Deseti m----- je-l-s---a-. D_____ m_____ j_ l________ D-s-t- m-e-e- j- l-s-o-a-. -------------------------- Deseti mjesec je listopad. 0
Üheteistkümnes kuu on november. J----aesti-m----c -e-stu-e-i. J_________ m_____ j_ s_______ J-d-n-e-t- m-e-e- j- s-u-e-i- ----------------------------- Jedanaesti mjesec je studeni. 0
Kaheteistkümnes kuu on detsember. Dva--est- mjese--j--pr-s--ac. D________ m_____ j_ p________ D-a-a-s-i m-e-e- j- p-o-i-a-. ----------------------------- Dvanaesti mjesec je prosinac. 0
Kaksteist kuud on aasta. D--na--t--j--eci-j- je--a g-d---. D_______ m______ j_ j____ g______ D-a-a-s- m-e-e-i j- j-d-a g-d-n-. --------------------------------- Dvanaest mjeseci je jedna godina. 0
Juuli, august, september, Srp-n-, kol-v-z, ---an, S______ k_______ r_____ S-p-n-, k-l-v-z- r-j-n- ----------------------- Srpanj, kolovoz, rujan, 0
oktoober, november ja detsember. l------d--studeni----r-s---c. l________ s______ i p________ l-s-o-a-, s-u-e-i i p-o-i-a-. ----------------------------- listopad, studeni i prosinac. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + horvaadi (1-100) MP3 horvaadi (1-100)
Videot ei leitud!

Emakeel on alati kõige tähtsam keel

Meie emakeel on esimene õpitud keel. Õppimine toimub automaatselt, nii et me ei märka seda. Enamikel inimestel on vaid üks emakeel. Kõiki teisi keeli õpitakse kui võõrkeeli. Muidugi on ka inimesi, kes kasvavad üles mitmekeelsetena. Kuid tavaliselt oskavad nad neid keeli erineval tasemel. Sageli kasutatakse neid keeli ka erinevalt. Näiteeks ühte keelt kasutatakse tööl. Teist kasutatakse kodus. Kui hästi me keelt räägime, sõltub paljudest teguritest. Väikeste lastena õpime me tavaliselt keeli väga hästi. Selles vanuses töötab meie kõnekeskus kõige effektiivsemalt. Oluline on ka, kui tihti me keelt kasutame. Mida tihemini seda kasutame, seda paremini räägime. Kuid teadlased usuvad, et inimene ei saa kahte keelt võrdsel tasemel osata. Üks keel on alati tähtsam kui teine. Katsed paistavad seda hüpoteesi kinnitavat. Uuringus testiti selleks erinevaid inimesi. Pool katsealustest rääkisid sujuvalt kahte keelt. Nende emakeeleks oli hiina keel ja teiseks oli inglise keel. Teine grupp rääkis vaid inglise keelt emakeelena. Katsealused pidid lahendama inglise keeles lihtsaid ülesandeid. Seda tehes mõõdeti nende aju aktiivsust Ja katsealuste ajudes oli näha erinevusi! Mitmekeelsete inimeste ajus oli üks piirkond eriti aktiivne. Ükskeelsetel inimestel aga ei näidanud tulemused antud piirkonnas mingit aktiivsust. Mõlemad rühmad lahendasid ülesanded sama kiiresti ja hästi. Sellele vaatamata tõlkisid hiina keele esindajad kogu teksti enne oma emakeelde...