Vestmik

et Järgarvud   »   sl Vrstilni števniki

61 [kuuskümmend üks]

Järgarvud

Järgarvud

61 [enainšestdeset]

Vrstilni števniki

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Esimene kuu on jaanuar. Pr-i me-ec j----n-a-. P___ m____ j_ j______ P-v- m-s-c j- j-n-a-. --------------------- Prvi mesec je januar. 0
Teine kuu on veebruar. Dr-g- me------ fe-ru-r. D____ m____ j_ f_______ D-u-i m-s-c j- f-b-u-r- ----------------------- Drugi mesec je februar. 0
Kolmas kuu on märts. Tr--j- me-----e -a--c. T_____ m____ j_ m_____ T-e-j- m-s-c j- m-r-c- ---------------------- Tretji mesec je marec. 0
Neljas kuu on aprill. Četr-i--e-----e ---il. Č_____ m____ j_ a_____ Č-t-t- m-s-c j- a-r-l- ---------------------- Četrti mesec je april. 0
Viies kuu on mai. P--- --se---e-ma-. P___ m____ j_ m___ P-t- m-s-c j- m-j- ------------------ Peti mesec je maj. 0
Kuues kuu on juuni. Še-t--me-ec -e--unij. Š____ m____ j_ j_____ Š-s-i m-s-c j- j-n-j- --------------------- Šesti mesec je junij. 0
Kuus kuud on pool aastat. Še-- me--ce- -- ----(p-l--ic-) let-. Š___ m______ j_ p__ (_________ l____ Š-s- m-s-c-v j- p-l (-o-o-i-a- l-t-. ------------------------------------ Šest mesecev je pol (polovica) leta. 0
Jaanuar, veebruar, märts, Ja----, feb---r---arec, J______ f_______ m_____ J-n-a-, f-b-u-r- m-r-c- ----------------------- Januar, februar, marec, 0
aprill, mai ja juuni. a--il,-ma-----ju-i-. a_____ m__ i_ j_____ a-r-l- m-j i- j-n-j- -------------------- april, maj in junij. 0
Seitsmes kuu on juuli. S-dm- mesec j- -u-i-. S____ m____ j_ j_____ S-d-i m-s-c j- j-l-j- --------------------- Sedmi mesec je julij. 0
Kaheksas kuu on august. Osmi-me--c je -v-u--. O___ m____ j_ a______ O-m- m-s-c j- a-g-s-. --------------------- Osmi mesec je avgust. 0
Üheksas kuu on september. D--eti-m---c-j- -ept-m-e-. D_____ m____ j_ s_________ D-v-t- m-s-c j- s-p-e-b-r- -------------------------- Deveti mesec je september. 0
Kümnes kuu on oktoober. De-eti ---e- ------o---. D_____ m____ j_ o_______ D-s-t- m-s-c j- o-t-b-r- ------------------------ Deseti mesec je oktober. 0
Üheteistkümnes kuu on november. En-js-- -e-e---e--ov--be-. E______ m____ j_ n________ E-a-s-i m-s-c j- n-v-m-e-. -------------------------- Enajsti mesec je november. 0
Kaheteistkümnes kuu on detsember. Dvan-jsti-me-e---e decem--r. D________ m____ j_ d________ D-a-a-s-i m-s-c j- d-c-m-e-. ---------------------------- Dvanajsti mesec je december. 0
Kaksteist kuud on aasta. Dv----s- m--e-e- je------e-o. D_______ m______ j_ e__ l____ D-a-a-s- m-s-c-v j- e-o l-t-. ----------------------------- Dvanajst mesecev je eno leto. 0
Juuli, august, september, J---j,---gu-t,-------be-, J_____ a______ s_________ J-l-j- a-g-s-, s-p-e-b-r- ------------------------- Julij, avgust, september, 0
oktoober, november ja detsember. o--o--r, nov------i----c---er. o_______ n_______ i_ d________ o-t-b-r- n-v-m-e- i- d-c-m-e-. ------------------------------ oktober, november in december. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + sloveeni (1-100) MP3 sloveeni (1-100)
Videot ei leitud!

Emakeel on alati kõige tähtsam keel

Meie emakeel on esimene õpitud keel. Õppimine toimub automaatselt, nii et me ei märka seda. Enamikel inimestel on vaid üks emakeel. Kõiki teisi keeli õpitakse kui võõrkeeli. Muidugi on ka inimesi, kes kasvavad üles mitmekeelsetena. Kuid tavaliselt oskavad nad neid keeli erineval tasemel. Sageli kasutatakse neid keeli ka erinevalt. Näiteeks ühte keelt kasutatakse tööl. Teist kasutatakse kodus. Kui hästi me keelt räägime, sõltub paljudest teguritest. Väikeste lastena õpime me tavaliselt keeli väga hästi. Selles vanuses töötab meie kõnekeskus kõige effektiivsemalt. Oluline on ka, kui tihti me keelt kasutame. Mida tihemini seda kasutame, seda paremini räägime. Kuid teadlased usuvad, et inimene ei saa kahte keelt võrdsel tasemel osata. Üks keel on alati tähtsam kui teine. Katsed paistavad seda hüpoteesi kinnitavat. Uuringus testiti selleks erinevaid inimesi. Pool katsealustest rääkisid sujuvalt kahte keelt. Nende emakeeleks oli hiina keel ja teiseks oli inglise keel. Teine grupp rääkis vaid inglise keelt emakeelena. Katsealused pidid lahendama inglise keeles lihtsaid ülesandeid. Seda tehes mõõdeti nende aju aktiivsust Ja katsealuste ajudes oli näha erinevusi! Mitmekeelsete inimeste ajus oli üks piirkond eriti aktiivne. Ükskeelsetel inimestel aga ei näidanud tulemused antud piirkonnas mingit aktiivsust. Mõlemad rühmad lahendasid ülesanded sama kiiresti ja hästi. Sellele vaatamata tõlkisid hiina keele esindajad kogu teksti enne oma emakeelde...