Vestmik

et suur – väike   »   fi iso – pieni

68 [kuuskümmend kaheksa]

suur – väike

suur – väike

68 [kuusikymmentäkahdeksan]

iso – pieni

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
suur ja väike iso-ja-p--ni i__ j_ p____ i-o j- p-e-i ------------ iso ja pieni 0
Elevant on suur. Elefa---i -n--so. E________ o_ i___ E-e-a-t-i o- i-o- ----------------- Elefantti on iso. 0
Hiir on väike. H-i-i--- --e-i. H____ o_ p_____ H-i-i o- p-e-i- --------------- Hiiri on pieni. 0
pime ja valge pi-eä-ja---lo--a p____ j_ v______ p-m-ä j- v-l-i-a ---------------- pimeä ja valoisa 0
Öö on pime. Y--on--im--. Y_ o_ p_____ Y- o- p-m-ä- ------------ Yö on pimeä. 0
Päev on valge. P-i-- on v-l-isa. P____ o_ v_______ P-i-ä o- v-l-i-a- ----------------- Päivä on valoisa. 0
vana ja noor va----ja--uori v____ j_ n____ v-n-a j- n-o-i -------------- vanha ja nuori 0
Meie vanaisa on väga vana. Is---äm-e--n hy-in--a-ha. I________ o_ h____ v_____ I-o-s-m-e o- h-v-n v-n-a- ------------------------- Isoisämme on hyvin vanha. 0
70 aastat tagasi oli ta veel noor. 7- ---tta s--t-- --n---------ä-nuori. 7_ v_____ s_____ h__ o__ v____ n_____ 7- v-o-t- s-t-e- h-n o-i v-e-ä n-o-i- ------------------------------------- 70 vuotta sitten hän oli vielä nuori. 0
ilus ja inetu kau-is ja ---a k_____ j_ r___ k-u-i- j- r-m- -------------- kaunis ja ruma 0
Liblikas on ilus. P---one---n ------. P_______ o_ k______ P-r-o-e- o- k-u-i-. ------------------- Perhonen on kaunis. 0
Ämblik on inetu. H---h---- on-ru-a. H________ o_ r____ H-m-h-k-i o- r-m-. ------------------ Hämähäkki on ruma. 0
paks ja kõhn l-ha----a l--ha l_____ j_ l____ l-h-v- j- l-i-a --------------- lihava ja laiha 0
100 kilo kaaluv naine on paks. N-i-e-- -o---pa---a---0 -i-----o- -i-av-. N______ j___ p_____ 1__ k_____ o_ l______ N-i-e-, j-k- p-i-a- 1-0 k-l-a- o- l-h-v-. ----------------------------------------- Nainen, joka painaa 100 kiloa, on lihava. 0
50 kilo kaaluv mees on kõhn. M-es---o---p--naa-50 k-loa, -n-laih-. M____ j___ p_____ 5_ k_____ o_ l_____ M-e-, j-k- p-i-a- 5- k-l-a- o- l-i-a- ------------------------------------- Mies, joka painaa 50 kiloa, on laiha. 0
kallis ja odav kal-----a h-l-a k_____ j_ h____ k-l-i- j- h-l-a --------------- kallis ja halpa 0
Auto on kallis. A--o--n-kal--s. A___ o_ k______ A-t- o- k-l-i-. --------------- Auto on kallis. 0
Ajaleht on odav. Sa--m---h---on h----. S__________ o_ h_____ S-n-m-l-h-i o- h-l-a- --------------------- Sanomalehti on halpa. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + soome (1-100) MP3 soome (1-100)
Videot ei leitud!

Koodivahetus

Üha enam inimesi kasvab üles kakskeelsena. Nad oskavad rohkem kui ühte keelt. Paljud neist vahetavad tihti keelt. Nad otsustavad vastavalt olukorrale, millist keelt kasutada. Näiteks räägivad nad erinevat keelt tööl ja kodus. Nii kohanevad nad end ümbritseva keskkonnaga. Kuid on olemas ka võimalus vahetada keelt spontaanselt. Seda nähtust nimetatakse koodi vahetamiseks. Sellisel juhul vahetatakse keelt rääkimise ajal. Keele vahetamiseks võib olla palju põhjusi. Sageli ei leita ühes keeles sobivat sõna. Nad suudavad teises keeles end paremini väljendada. Võib ka olla, et kõneleja tunneb end ühes keeles kindlamini kui teises. Nad kasutavad üht keelt era-või isiklike asjade puhul. Mõnikord puudub ühes keeles teatud sõna. Sel juhul peab kõneleja keelt vahetama. Keelt võib ka muuta selleks, et inimest ei mõistetaks. Sellisel juhul toimib koodi vahetus salajase keelena. Varasemalt on keelte üksteisega segamist kritiseeritud. Arvati, et kõneleja ei oska kumbagi keelt piisavalt hästi. Tänapäeval vaadatakse antud nähtust teisiti. Koodivahetus tähendab erilist keelelist oskust. Koodivahetust kasutavate kõnelejate jälgimine võib olla väga huvitav. Tihti nad ei vaheta vaid keelt, mida räägivad. Nad muudavad ka teisi kommunikatiivseid elemente. Paljud räägivad teises keeles kiiremini, valjemini ja toonitatumalt. Või hakkavad nad äkitselt kasutama rohkem žeste ja näoilmeid. Seepärast on kooduvahetus alati natuke ka kultuurivahetus...