Vestmik

et suur – väike   »   it grande – piccolo

68 [kuuskümmend kaheksa]

suur – väike

suur – väike

68 [sessantotto]

grande – piccolo

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
suur ja väike g--n-- - --cc--o g_____ e p______ g-a-d- e p-c-o-o ---------------- grande e piccolo 0
Elevant on suur. L’-l--a-t--è-------. L_________ è g______ L-e-e-a-t- è g-a-d-. -------------------- L’elefante è grande. 0
Hiir on väike. I--t-p- è--ic-o-o. I_ t___ è p_______ I- t-p- è p-c-o-o- ------------------ Il topo è piccolo. 0
pime ja valge s--r--e--h-aro s____ e c_____ s-u-o e c-i-r- -------------- scuro e chiaro 0
Öö on pime. L--no-t- - scu--. L_ n____ è s_____ L- n-t-e è s-u-a- ----------------- La notte è scura. 0
Päev on valge. Il-gi-r-o - --i--o. I_ g_____ è c______ I- g-o-n- è c-i-r-. ------------------- Il giorno è chiaro. 0
vana ja noor gi--a---e--e-c-io g______ e v______ g-o-a-e e v-c-h-o ----------------- giovane e vecchio 0
Meie vanaisa on väga vana. Nostro--onn- ---o-t--anz-an-. N_____ n____ è m____ a_______ N-s-r- n-n-o è m-l-o a-z-a-o- ----------------------------- Nostro nonno è molto anziano. 0
70 aastat tagasi oli ta veel noor. Set-a-t-a----fa --- --cor- gi---n-. S___________ f_ e__ a_____ g_______ S-t-a-t-a-n- f- e-a a-c-r- g-o-a-e- ----------------------------------- Settant’anni fa era ancora giovane. 0
ilus ja inetu b--lo e -----o b____ e b_____ b-l-o e b-u-t- -------------- bello e brutto 0
Liblikas on ilus. La f---a-l- -----la. L_ f_______ è b_____ L- f-r-a-l- è b-l-a- -------------------- La farfalla è bella. 0
Ämblik on inetu. Il r---- --b---to. I_ r____ è b______ I- r-g-o è b-u-t-. ------------------ Il ragno è brutto. 0
paks ja kõhn g----- e ---ro g_____ e m____ g-a-s- e m-g-o -------------- grasso e magro 0
100 kilo kaaluv naine on paks. U---do-na-d--1-- c-i---è------a. U__ d____ d_ 1__ c____ è g______ U-a d-n-a d- 1-0 c-i-i è g-a-s-. -------------------------------- Una donna di 100 chili è grassa. 0
50 kilo kaaluv mees on kõhn. Un-uom- di--------i è mag-o. U_ u___ d_ 5_ c____ è m_____ U- u-m- d- 5- c-i-i è m-g-o- ---------------------------- Un uomo di 50 chili è magro. 0
kallis ja odav c--- - no- -a-- / co-tos--e-non --s-o-o c___ e n__ c___ / c______ e n__ c______ c-r- e n-n c-r- / c-s-o-o e n-n c-s-o-o --------------------------------------- caro e non caro / costoso e non costoso 0
Auto on kallis. La-m-cc-ina è car- --co-to-a. L_ m_______ è c___ / c_______ L- m-c-h-n- è c-r- / c-s-o-a- ----------------------------- La macchina è cara / costosa. 0
Ajaleht on odav. Il--iornale -o- ---a-o-----st-so. I_ g_______ n__ è c___ / c_______ I- g-o-n-l- n-n è c-r- / c-s-o-o- --------------------------------- Il giornale non è caro / costoso. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + itaalia (1-100) MP3 itaalia (1-100)
Videot ei leitud!

Koodivahetus

Üha enam inimesi kasvab üles kakskeelsena. Nad oskavad rohkem kui ühte keelt. Paljud neist vahetavad tihti keelt. Nad otsustavad vastavalt olukorrale, millist keelt kasutada. Näiteks räägivad nad erinevat keelt tööl ja kodus. Nii kohanevad nad end ümbritseva keskkonnaga. Kuid on olemas ka võimalus vahetada keelt spontaanselt. Seda nähtust nimetatakse koodi vahetamiseks. Sellisel juhul vahetatakse keelt rääkimise ajal. Keele vahetamiseks võib olla palju põhjusi. Sageli ei leita ühes keeles sobivat sõna. Nad suudavad teises keeles end paremini väljendada. Võib ka olla, et kõneleja tunneb end ühes keeles kindlamini kui teises. Nad kasutavad üht keelt era-või isiklike asjade puhul. Mõnikord puudub ühes keeles teatud sõna. Sel juhul peab kõneleja keelt vahetama. Keelt võib ka muuta selleks, et inimest ei mõistetaks. Sellisel juhul toimib koodi vahetus salajase keelena. Varasemalt on keelte üksteisega segamist kritiseeritud. Arvati, et kõneleja ei oska kumbagi keelt piisavalt hästi. Tänapäeval vaadatakse antud nähtust teisiti. Koodivahetus tähendab erilist keelelist oskust. Koodivahetust kasutavate kõnelejate jälgimine võib olla väga huvitav. Tihti nad ei vaheta vaid keelt, mida räägivad. Nad muudavad ka teisi kommunikatiivseid elemente. Paljud räägivad teises keeles kiiremini, valjemini ja toonitatumalt. Või hakkavad nad äkitselt kasutama rohkem žeste ja näoilmeid. Seepärast on kooduvahetus alati natuke ka kultuurivahetus...