Vestmik

et vajama – tahtma   »   no trenge – ville

69 [kuuskümmend üheksa]

vajama – tahtma

vajama – tahtma

69 [sekstini]

trenge – ville

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Mul on vaja voodit. J----re-g---e- --n-. J__ t______ e_ s____ J-g t-e-g-r e- s-n-. -------------------- Jeg trenger en seng. 0
Ma tahan magada. Jeg v-----ve. J__ v__ s____ J-g v-l s-v-. ------------- Jeg vil sove. 0
Kas siin on voodit? Finnes---t ---se----er? F_____ d__ e_ s___ h___ F-n-e- d-t e- s-n- h-r- ----------------------- Finnes det en seng her? 0
Mul on vaja lampi. Jeg -r---e--e---am-e. J__ t______ e_ l_____ J-g t-e-g-r e- l-m-e- --------------------- Jeg trenger en lampe. 0
Ma tahan lugeda. J-- vil--ese. J__ v__ l____ J-g v-l l-s-. ------------- Jeg vil lese. 0
Kas siin on lampi? Finnes-det en---m----e-? F_____ d__ e_ l____ h___ F-n-e- d-t e- l-m-e h-r- ------------------------ Finnes det en lampe her? 0
Mul on vaja telefoni. Jeg -renge--en -e--fon. J__ t______ e_ t_______ J-g t-e-g-r e- t-l-f-n- ----------------------- Jeg trenger en telefon. 0
Ma tahan helistada. J----i-------. J__ v__ r_____ J-g v-l r-n-e- -------------- Jeg vil ringe. 0
Kas siin on telefoni? Fin--s d-t ----e-efon h-r? F_____ d__ e_ t______ h___ F-n-e- d-t e- t-l-f-n h-r- -------------------------- Finnes det en telefon her? 0
Mul on vaja fotokaamerat. Jeg t-e---r-e- k---ra. J__ t______ e_ k______ J-g t-e-g-r e- k-m-r-. ---------------------- Jeg trenger et kamera. 0
Ma tahan pildistada. J-- vi- ta b-lde-. J__ v__ t_ b______ J-g v-l t- b-l-e-. ------------------ Jeg vil ta bilder. 0
Kas siin on fotokaamerat? Fi-n-s-det et-kame-- --r? F_____ d__ e_ k_____ h___ F-n-e- d-t e- k-m-r- h-r- ------------------------- Finnes det et kamera her? 0
Mul on vaja arvutit. J-- --e-g-- en datam-sk--. J__ t______ e_ d__________ J-g t-e-g-r e- d-t-m-s-i-. -------------------------- Jeg trenger en datamaskin. 0
Ma tahan meili saata. Jeg-vi--------e- ---s-. J__ v__ s____ e_ e_____ J-g v-l s-n-e e- e-o-t- ----------------------- Jeg vil sende en epost. 0
Kas siin on arvutit? Fin-es d-t -- dat---skin---r? F_____ d__ e_ d_________ h___ F-n-e- d-t e- d-t-m-s-i- h-r- ----------------------------- Finnes det en datamaskin her? 0
Mul on vaja pastakat. Je--t-e-ger ---ku-epe-n. J__ t______ e_ k________ J-g t-e-g-r e- k-l-p-n-. ------------------------ Jeg trenger en kulepenn. 0
Ma tahan midagi kirjutada. Je- -il-s-riv- --e. J__ v__ s_____ n___ J-g v-l s-r-v- n-e- ------------------- Jeg vil skrive noe. 0
Kas siin on paberilehte ja pastakat? Fi-n--------- a-- o--e- kul----n--e-? F_____ d__ e_ a__ o_ e_ k_______ h___ F-n-e- d-t e- a-k o- e- k-l-p-n- h-r- ------------------------------------- Finnes det et ark og en kulepenn her? 0

Masintõlge

Inimene, kes soovib mingi teksti tõlkimist, peab maksma palju raha. Elukutselised tõlgid ja tõlkijad on kallid. Vaatamata sellele on teiste keelte oskamine muutumas üha olulisemaks. Arvutiteadlased ja -keeleteadlased soovivad seda probleemi lahendada. Nad on juba mõnda aega tegelenud tõlkeabiprogrammide väljatöötamisega. Tänapäeval on palju erinevaid programme. Aga masintõlke kvaliteet pole tavaliselt väga hea. Kuid selles pole süüdi programmeerijad! Keeled on väga keerulised süsteemid. Arvutid, põhinevad lihtsatel matemaatilistel põhimõtetel. Seetõttu ei suuda nad keelt alati korrektselt töödelda. Tõlkeprogramm peab keele täielikult ära õppima. Selleks peavad spetsialistid õpetama programmile tuhandeid sõnu ja reegleid. See on praktiliselt võimatu. Lihtsam on arvutit panna võrrandeid arvutama. Selles on ta hea! Arvuti suudab välja arvutada, milliseid kombinatsioone kaustatakse tihemini. Ta tunneb näiteks ära, millised sõnad on sageli üksteise kõrval. Selleks tuleb talle sisestada tekstid erinevates keeltes. Sel moel õpib programm, mis on teatud keele juures tüüpiline. Antud statistiline meetod parandab automaattõlkeid. Kuid arvutid ei suuda inimesi asendada. Keele puhul ei suuda ükski masin inimese aju imiteerida. Seega jätkub tõlkijatel ja tõlkidel tööd veel kauaks ajaks! Tulevikus võiks lihtsaid tekste kindlasti arvutid tõlkida. Laulud, luule ja kirjandus vajavad aga elavat mõtlemist. Nad põhinevad inimese keeletunnetusel. Ja nii ongi hea ...